• OMX Baltic0,89%320,78
  • OMX Riga0,69%963,01
  • OMX Tallinn0,56%2 238,99
  • OMX Vilnius0,51%1 513,24
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 30−0,67%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 1000,3%10 716,7
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,19
  • OMX Baltic0,89%320,78
  • OMX Riga0,69%963,01
  • OMX Tallinn0,56%2 238,99
  • OMX Vilnius0,51%1 513,24
  • S&P 500−0,77%7 683,69
  • DOW 30−0,67%51 481,51
  • Nasdaq −0,92%26 820,38
  • FTSE 1000,3%10 716,7
  • Nikkei 225−0,6%65 481,27
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,19
"Angry Birdsi" looja Rovio turundusjuht Peter Vesterbacka hinnangul torkab Eesti silma loovuse ja ülemaailmse koostööga.
Brüsselis Euroopa Komisjoni korraldatud innovatsioonikonverentsil osalenud Arvai vastas küsimusele, kuidas suudaks Eesti jõuda Rootsile majanduslikult lähemale, et eestlased peavad muutma teistele järelejõudmise mõtet. "Te peate looma maailma, millele näiteks Rootsi tahab järele jõuda. Idufirmade loomine on kindlasti üks viisidest. Aga kuni eestlased arvavad, et nad tahavad sama, mis on rootslastel, siis ei jõua nad kunagi Rootsile järele, sest Eesti jääks pidevalt ühe sammu maha," ütles Arvai. Tema sõnul aitaks mõttemaailma muutmine Eestil mitte ainult Rootsit kinni püüda, vaid ka naabrist mööduda.
Peter Vesterbacka sõnul on Eesti läänenaabritest juba möödunud, kui vaadata pelgalt idufirmade aktiivsust. Eestil läheb lausa suurepäraselt.
Eesti-Soome võrdluses näeb Rovio turundusjuht palju idufirmade koostööd ning julgustab rohkematki. Ta toob näite Eesti presidendi Toomas Hendrik Ilvese visiidist Jaapanisse, kus delegatsiooni kuulus lisaks Eesti ettevõtjatele ka näiteks Soome idufirma Sauna ja meie põhjanaabrite IT-konverentsi Slush korraldaja Martin Talvari.
"Maailmas on edu saavutamiseks vaja selgitada oma suurim turg ning sinna suunduda. Meie (Prezi - toim) jaoks on suurim turg USA. See on aste enne üleilmseks minekut. Kui me ei ole edukad USAs, siis ei ole me edukad ka muudel turgudel. Seepärast oleme algusest peale lukustanud pilgud hea toote valmistamisele ameeriklaste jaoks. Sama kehtib iga teise ettevõtja jaoks, tulgu ta Eestist või Kreekast. Paugutage otse suurima turu suunas, ärge võtke vahesammudena väiksemaid piirkondi nagu näiteks Suurbritannia või Saksamaa." - Prezi tegevjuht Peter Arvai
2. Õpi pidevalt.
"Idufirmade arendamisel on oluline õppimisvõime. Mida vähem sa tead, seda parem. Samuti on väga oluline olla õigel ajal õiges kohas. Üritasime raha leida Belgias, hiljem ka Pariisis, kuid see oli vägagi raske, kui mitte võimatu, sest inimesed tahtsid näha äriplaani. San Franciscos suhtuti teisiti, sest ärimudeli asemel huvituti rohkem turu olemasolust. Seeläbi leiti võimalus rahastuseks. Vahet pole, kust sa tuled, tähtis on, kuhu sa tahad minna,"  - Storify kaasasutaja Xavier Damman
"Õpi hoolega. Ettevõtja peab pidevalt olema õpperežiimis. Mina reisin tihti, sest iga päev õpin ma palju, kohtun inimestega. Igas päevas on palju uut. See on ülioluline! Ühel hetkel, kui arvad, et oled kõigest aru saanud, siis oled surnud. Äärmiselt tähtis on hoida avatud meelt, näha uusi võimalusi ning nende järele minna. Ei tohi karta teha midagi teisiti, midagi uut. Julgustan alati näiteks valitsusi, sest need ei kaldu olema planeedi kõige kiiremad "loomad", kuid valitsustel on samuti vaja õppida ja palju kiiremini vaja viia ellu muutusi." - Rovio turundusjuht Peter Vesterbacka
3. Jaga julgelt ideid.
"Inimesed kardavad senini jagada oma ideid, kuna keegi võib selle varastada. Seda ei tohiks karta. Maailmas on üle kuue miljardi inimese, kellest pooled on omavahel ühenduses. Tõenäosus, et ainult sinul on see kindel idee, on nullilähedane. Ideega saavutab edu see, kes saab võimalikult palju tagasisidet. Iga kord, kui ideed jagad, õpid seda lihtsamaks tegema ja õpid pitchi (tutvustus, müük - toim) täiendama. Mida rohkem jagada, seda suurema tõenäosusega saavutad edu. Jaga võimalikult palju.
Patentide tähtsus on bullshit. See on 20. sajandi aegne vana mõtteviis. Idufirmade maailmas puuduvad sellised asjad nagu patendid. See on järjekordne vahend võimetutele kaitsta oma olemasolu," - Storify kaasasutaja Xavier Damman
4. Jälgi kõhutunnet ja loo tulevikku
"On kahte tüüpi ettevõtlust: need, mis järgivad trende, ja need, mis loovad tulevikku. Tuleviku loomiseks ei saa loomiseks järgida trende, need tuleb leiutada. Kõige põnevam ettevõtlusvorm ongi tuleviku leiutamine. Mõlemad mudelid töötavad, pigem on küsimus isiklikus maitses." - Prezi tegevjuht Peter Arvai
"Järgige oma kõhutunnet! Ettevõtlus ja idufirmad on nagu surfamine - laine püüdmiseks pead olema juba vees. Kui sa vaatad kaldalt lainete möödumist, siis on juba hilja."  - Storify kaasasutaja Xavier Damman
TASUB TEADAPeter ArvaiPrezi tegevjuht ja kaasasutaja. Firma loodi 2009. aastal Budapestis. Mullu saavutas Prezi üle 30 miljoni kasutaja tähise.Prezi on esitlustarkvara, mis konkureerib näiteks Microsofti PowerPointiga.Ainsa Euroopa ettevõttena annab Prezi 100 miljoni dollari väärtuses litsentse USA haridusprojekti, kus osalevad veel Apple, Microsoft, Verizon, AT&T, Sprint, Autodesk ja O'Reilly Media.
Peter VesterbackaRovio turundusjuht. Firma loodi 2003. aastal Espoos.Ettevõtte 2012. aasta konsolideeritud käive oli 152,2 miljonit eurot, puhaskasum 55,5 miljonit eurot.Firma tuntuimat mängu Angry Birds on laetud alla üle kahe miljardi korra.
Xavier DammanStorify tegevjuht ja kaasasutaja. Firma loodi 2010. aastal San Franciscos.Storify on sotsiaalvõrgustikuteenus, millega saab kasutaja koondada ja luua lugusid sotsiaalmeediakanalites (nt Facebook, Instagram, Twitter jne) jagatava informatsiooniga.Allikad: Prezi Facebook, Rovio kodulehekülg, Storify kodulehekülg
TAUSTPortugal, Eesti ja Läti on innovatsioonikasvu eestvedajad ehk riigid, millel on kõrgeim innovatsioonitulemuste paranemise näitaja. Madalaimad näitajad olid Rootsil, Suurbritannial ja Horvaatial.2012. aastal moodustas Eesti teadus- ja arendustegevuse (TA) kulutuste maht SKP-st 2,18%. Majandussektorite kogukulutused teadusele ja arendusele ulatusid 2012. aastal 380,69 miljoni euroni.2011. aastal moodustasid TA investeeringud 2,37% SKPst, 2010. aastal 1,62%SKPst. Viimase kümne aastaga (2002 vrd. 2012) on Eesti TA kulutuste osakaal SKPst kasvanud enam kui kolm korda, kulutuste absoluutsumma aga ligi seitse korda. Kulutuste kiire kasv alates 2005. aastast on tingitud ELi struktuurirahade kasutuselevõtust, mis on oluliselt aidanud kasvatada Eestis tehtavaid kulutusi teadus- ja arendustegevusele ning innovatsioonile.Allikad: Euroopa Komisjon, Eurostat, Eesti Vabariigi valitsus
Autor: Ken Rohelaan, Ave Lepik

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele