Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Elektri üldteenuse marginaal tõusis rekordtasemele
Üldteenuse osutajate avaldatud marginaalide keskmine hind oli märtsis 13 protsenti kõrgem kui eelmisel kuul ja tõusis avatud elektriturul rekordtasemele, näitab portaali energiaturg.ee analüüs.
Elektrilepingu sõlmimise portaali energiaturg.ee juhi Pirmin Tamme sõnul on marginaalide keskmine hind käesoleva aasta alguses olnud märgatavalt kõrgem kui elektrituru avanemisel, kuna üldteenust tarbivate majapidamiste arv on oluliselt vähenenud. Näiteks märtsis oli keskmine hind ligi 74% kõrgem kui eelmisel aastal.
"Hinnatõusu põhjustas ka lisaks vähenenud üldteenuse kasutajate arvule üldine elektritarbimise vähenemine, mis on tingitud tavapärasest soojematest talveilmadest. Kuna eelneva aasta kokkuvõttes oli üldteenust kasutavate tarbijate rahakaotus kõige suurem, tasubki tarbijatel langetada valik elektripaketi kasuks," lausus ta.
Soodsaim üldteenuse marginaal oli märtsis ja on olnud ka viimasel poolel aastal võrguettevõtjail AS Anne Soojus ja AS Maardu Elekter, 0,24 senti ühe kilovatt-tunni (kWh) kohta koos käibemaksuga. Kalleim marginaal oli Kuvart OÜ-l, 3,63 senti ühe kWh kohta. See on ka avatud turul seni kõrgeim marginaal.
Suuremaist võrguettevõtjaist oli üldteenuse marginaal märtsis kWh kohta kõige madalam Eesti Energial ja VKG Elektrivõrkudel, 0,67 senti, millele järgnes Imatra Elekter 0,72sendise marginaaliga.
Pirmin Tamme sõnul olid kõik suuremad võrguettevõtjad märtsis keskmisest soodsamad teenusepakkujad. "Keskmine üldteenuse marginaali hind on tõusnud ennekõike just väikevõrguettevõtjate suure hinnatõusu tõttu. Üldteenuse hind tervikuna on aga tänu madalatele börsihindadele olnud käesoleval aastal langustrendis, kuna marginaal moodustab üldteenuse lõppmaksumusest vaid kuni 15 protsenti," selgitas ta.
Enim säästsid märtsis avalike hinnakirjade järgi juba viiendat kuud järjest börsipaketti kasutavad kodutarbijad. Näiteks 10 000 kWh aastatarbimisega eramu omanikud maksid üldteenuse kasutajatena keskmiselt 3,72 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad. Levinuima fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega võrreldes oli sääst lausa 10,92 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.
Energiaturg.ee võrdles eraklientide seas suurima turuosaga elektrimüüja, Eesti Energia, kahte kõige populaarsemat paketitüüpi, mis tulenevalt arvuliselt suuremast tarbijaskonnast on ka turul enimvalitud paketid. Arvutused põhinevad aastasel tarbimisel, kus kahe paketi võrdluses hinnavahede selgitamiseks jagatakse tarbimine kuude lõikes 12 võrdseks osaks.
Arvutuste aluseks on võetud möödunud aasta novembrist kuni 10. detsembrini Eesti Energia ühe- kuni kolmeaastaste fikseeritud põhitariifse hinnaga lepingute aritmeetiline keskmine elektrihind, 5,849 senti/kWh, ja Eesti Energia börsihinna marginaali aritmeetiline keskmine, 0,32 senti/kWh.
Arvutused põhinevad Elektrilevi tüüpkoormusgraafikul ja Nord Pool Spoti Eesti hinnapiirkonna märtsi tunnihindadel. Kõige soodsamate fikseeritud põhitariifse hinnaga ja börsipakettide võrdluse aluseks on kõigi turul tegutsevate elektrimüüjate pakettide avalikud hinnakirjad, välja arvatud ettemaksu ja kuutasuga paketid.
Võrdlusportaali energiaturg.ee arendavad advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.