Rootsi stsenaarium Euroopale hea

Samas ohustavad seda trendi negatiivsed poliitilised arengud.

Leif Johansson on Rootsi tööstuse üks mõjukamaid esindajaid. Oma ametiaja jooksul on ta olnud Electroluxi ja Volvo tegevjuht ning on praegu Ericssoni ja Rootsi-Briti farmaatsiafirma AstraZeneca nõukogu esimees. Ta on praegu ka üle Euroopa tipptööstureid koondava Euroopa Töösturite Ümarlaua esimees.

Pärast aastaid kestnud sügavat majanduskriisi on EL praegu väga olulises ja kriitilises ajahetkes, ütleb Johansson, kes usub, et sel põhjusel on need valimised Euroopas tähtsamad kui kunagi varem.

"Euroopa Parlamendil on rohkem võimu kui kunagi varem ja sel põhjusel on tähtis valimistel osaleda. Oluline on, et saaksime parlamenti tugevad grupid, mis on konstruktiivsed ja tahavad ELi arendada," ütleb ta Stockholmi kesklinnas intervjuuks kohtudes.

Leif Johansson nimetab ennast tõeliseks Euroopa sõbraks.

"Sündisin 1951. aastal ja kuulun põlvkonda, kes alustas oma karjääri reisides ringi raudsest eesriidest lõhestatud Euroopas. Näen praegugi Euroopa Liitu kui olulist rahuprojekti, mis on loonud oma kodanikele fantastilised võimalused vabalt üle riigipiiride liikuda," ütleb ta.

Intervjuu toimub ajal, mil USA farmaatsiafirma Pfizer püüab üle võtta Briti-Rootsi konkurenti AstraZenecat. AstraZeneca nõukogu esimees Leif Johansson on koos ülejäänud nõukogu liikmetega 76,7 miljardi euro suuruse pakkumise tagasi lükanud.

Võitlus selle üle, kes saab AstraZeneca, mille palgal on Rootsis 6000 ja mujal Euroopas veel 12 000 töötajat, näib järjekordse näitena Euroopast vahel kui languses maailmajaost maalitud pildist: veel üks teadmismahukas firma võib lahkuda. Johansson nii ei arva.

"Ma arvan, et see pilt on naeruväärne. Ma ei arva, et on kuigi palju inimesi, kes tegelikult nii mõtlevad. See on lihtsalt mingi enesepiitsutamine, mida mõned harrastavad. Sealsamas istume siin Euroopas reede õhtul oma veiniklaasi taga ja leiame, et elu on ikka päris ilus. Euroopa on teaduse tasemelt ja elukvaliteedilt üks parimaid piirkondi maailmas," ütleb ta.

Ehkki ta tahaks kontrolli AstraZeneca üle säilitada Euroopas ja Rootsis, on vale pimesi keskenduda omaniku asukohale, ütleb ta.

"Toetan igati ka Ameerika firmade ülesostmist Rootsi firmade poolt. Volvo esindajana olin ise seotud USA ühe suurima veokitootja ülevõtmisega. Samuti suurimate Prantsuse ja Jaapani tootjate ülevõtmisega. Selle asemel, et muretseda kuuluvuse pärast, peaksime keskenduma konkurentsivõimele," ütleb Johansson.

"Ma olen üsna optimistlik ja usun, et oleme paranemise teel. Paljud kriisis enim kannatanud riigid nagu Hispaania, Itaalia, Iirimaa ja Portugal on käivitanud suured struktuursed reformid, mille mõju pole veel avaldunud," ütleb Johansson.

Paljude ELi kriisiriikide viimase nelja-viie aasta üleelamised sarnanevad Rootsi 1990nendate aastate kogemusele, leiab ta. Tol ajal oli Rootsi peaaegu pankrotis, riigi võlg aina kasvas ja intressimäärad samuti, kinnisvaramull oli lõhkenud ja riigis suur tööpuudus.

"Rootsi majandusnäitajad ei erinenud 1990nendatel aastatel kuigivõrd Kreeka omadest, kui seal kriis puhkes. Täna on Rootsil tugev majandus ja konkurentsivõimeline ettevõtlussektor," ütleb ta.

"Lihtne õppetund on see, et majandus tuleb hoida tasakaalus. See on tugeva majanduskasvu kõige olulisem alus. Pidev 7-8%ne eelarvedefitsiit viib lõpuks olukorda, kus võlgu ei ole enam võimalik refinantseerida."

Paljudel riikidel on sellest hoolimata struktuursete reformide osas veel palju ära teha, eriti Prantsusmaal. Isegi Euroopa Liidu tasemel, kus 26 miljonit inimest on tööta, on konkurentsivõime tõstmiseks võimalik palju ära teha," ütleb Johansson, tõstes esile kolme valdkonda.

Energiapoliitika: "Euroopa Liidul tuleb ehitada energiavarustuseks ühtne infrastruktuur, mis hõlmab ühtse elektri- ja maagaasivõrgu, mis oleksid integreeritud ja võimelised tootmist tasakaalustama ja tagama stabiilsed tarned."

Ühisturg: "Euroopa ühisturg on eksisteerinud peaaegu 30 aastat. Firmad, mida ma olen juhtinud, nagu Electrolux ja Volvo, on tänu sellele konkurentsivõimet suurendanud. Nüüd tuleb seda laiendada ka teenustele ja digitaalsfääri."

Teadus ja haridus: "Aastaks 2025 on Euroopas puudu umbes 500 000 inseneri. Meil tuleb rohkem innustada noori inseneriks õppima ning lisaks sellele võtta vastu inimesi mujalt maailmast, kel on vajalik kvalifikatsioon. Kui investeerime haridusse ja teadusesse, loome dünaamilise majanduse."

Euroopa Parlamendi valimiste eel teevad Johanssonile muret paljudes riikides, sealhulgas Rootsis, pead tõstvad natsionalistlikud ja ksenofoobsed jõud.

"Üks Euroopa suurematest saavutustest Teise maailmasõja järel oli natsionalismi selja taha jätmine ja keskendumine koostööle. Meil ei ole midagi võita sellest, kui lukustame end igaüks eraldi Euroopa erinevatesse nurkadesse," ütleb Johansson.

Ta ei toeta ka tugevaid euroskeptilisi vaateid, kus mitmed äriringkondade esindajad kaebavad ELi reeglitekoorma pideva kasvu üle.

"ELi keerulised keskkonnareeglid võivad mõnda inimest ärritada, kuid mina nende hulka ei kuulu. Tuleb meeles pidada, et olukord ei oleks parem, kui meil oleks 28 komplekti erinevaid reegleid. Mida rohkem reguleerimist ELi tasandil, killustumise asemel, seda parem," ütleb ta.

"Ma arvan, et Euroopa kerkib majanduskasvu redelil senisest kiiremini. Ma usun, et paljud on selgeks saanud sama õppetüki, mis me Rootsis saime 1990nendatel aastatel - et ei saa lõpmatuseni laenama jääda. Kui majanduskasvu toibumine riikides nagu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Portugal on sarnane viimasele 20 aastal Rootsi arengule, ei ole see üldse paha stsenaarium.

Kes on kes Leif Johansson, sündinud 19511997-2011 AB Volvo president ja tegevjuht1994-1997 Electroluxi president ja tegevjuht1991-1994 AB Electroluxi president1988-1991 Electroluxi asepresidentPraegu AstraZeneca ja Ericssoni nõukogu esimees, Euroopa Töösturite Ümarlaua esimees

ROOTSI

Elanikke  9,7 mln

SKP aastal 2013 382,5 mld eurot

Valitsuse majanduskasvu prognoos 2,5% aastal 2014 ja 3,6% aastal 2015.

Keskmine brutokuupalk 2012. aastal 3140 eurot

Bensiiniliitri hind (95) 1,5 eurot

Korteri keskmine ruutmeetri hind pealinnas 4500 eurot

Peaminister Fredrik Reinfeldt, Mõõdukate partei, liberaalkonservatiiv

Euroopa Parlamenti valitakse Rootsist 20 saadikut

Peamised valimisteemad: keskkond ja energiapoliitika, töötus, ekstremistlike parteide esiletõus Euroopas, Ukraina kriis ja ELi vajalikud sammud

Teksti autor: Tomas Nordenskiöld, Dagens Industri

 

 

Autor: 1321-aripaev