ELi kliimapoliitika aitaks luua uusi töökohti

Ajal, mil kõik mõtlevad üksteise võidu välja ­uusi kõrgtehnoloogilisi turge Euroopa krooniliselt madala majanduskasvu ergutamiseks, on Niels B. ­Christianseni lahendus peaaegu vanamoodne. Ent Danfossi juhil, kelle firma annab tööd 22 000 inimesele, on tõsi taga.

“Kriisile on Euroopa tasandil ilmne lahendus, kuid kõik sõltub sellest, kuivõrd me tahame sellega tegeleda. Oleme maailma jõukaim piirkond, meil on suurim siseturg ja kõrgeim elatustase,” ütleb Niels B. Christiansen.

Jaanuaris tuli Euroopa Komisjon välja ELi uue kliima- ja energiapoliitika kavaga aastani 2030. Ettepanek on vähendada kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 40% võrra ja suurendada taastuvatest allikatest toodetud energia osakaal 27%-le. Ette­panekutele reageeriti terava kriitikaga. Mõjukad ärihuvid nimetasid uut poliitikat “töökohtade hävitajaks”, kuna väideti, et see tõstab Euroopa ettevõtjate energiakulusid. Niels B. Christiansen usub, et see suhtumine hakkab muutuma.

“Kui alustad tootmist, on üsna loomulik, et rajad selle kõrvale ka tootearenduse, isegi kui koht ei ole kõige odavam. Ma arvan, et suur hulk eurooplasi on sellest aru saanud,” ütleb ta.

Nii käitub ka Danfoss. “Kui müüme Euroopasse, toodame Taanis, Saksamaal, Poolas ja Slovakkias. Ida-Euroopas saame toota hinnatasemel, mis on väga lähedal Hiina tasemele. Nii sõltuvad Euroopa tehased nõudlusest Euroopas.”

Protektsionism on tõusul

Üks asi, mis Christiansenile muret teeb, on ­Euroopat kummitav protektsionistlik tagasilöök. Briti mõttekoja Open Europe hiljuti koostatud ­uuring prognoosib, et protektsionistlikku poliitikat toetavate parlamendisaadikute hulk kasvab pärast pühapäevaseid Euroopa Parlamendi valimisi märkimisväärselt.

Nii kutsub ta Euroopa poliitikuid mitte järgi andma kiusatusele Euroopa väravad väliskaubandusele kinni panna.

“See on loomulik, et pärast kriisi ilmub protektsionismitont, kui oled teinud valusaid reforme. Kuid see ei teeni kunagi Euroopa huve. Vabakaubanduse areng on olnud üks läbi aegade parimaid majanduskasvu sünnitajaid,” ütleb Christiansen ja viitab läbirääkimisel olevale ELi ja USA vabakaubanduslepingule.

Üle Euroopa on aga inimesed mures ja tahavad oma töökohti välismaise konkurentsi eest kaitsta. Ka Danfossi tehastes. Kuidas sellega tegeleda?

“See on väga raske, kuna ma saan aru, miks inimesed niimoodi mõtlevad. Kuid tuleb alustada arusaamisest, et selline alternatiiv ei ole lahendus. Protektsionism annab mõneks ajaks kunstliku kindlustunde, et töökoht ei kao, siis aga võivad selle ala töökohad hoopis ära kaduda,” ütleb ta ja toob Prantsusmaa näite.

“Prantsusmaa oli äärmiselt protektsionistlik oma arvutitööstuse suhtes – praeguseks on see kadunud. Kellel sellest abi oli?” küsib Christiansen.

Kes on kesNiels B. ChristiansenSündinud: 1966Ettevõtja aastast 1986.Danfossi president ja tegevjuht aastast 2008, enne seda ettevõtte asepresident.Danfoss toodab erinevaid energiasäästu lahendusi ja komponente näiteks toidu­ainete külmutamiseks, õhujahutuseks, kodukütteks. Firma palgal on 22 000 töötajat 59 tehases 18 riigis.

Tasub teadaTaani, elanikke  5,6 mlnSKP 2013. aastal 208,6 mld €Majanduskasvu prognoos: 1,6% aastal 2014 ja 1,9% aastal 2015Keskmine palk: bruto 3200, neto 2276 €/kuusBensiiniliitri hind: 1,63 ­eurot (95)Korteri keskmine hind: 3610 €/m2 pealinnasPeaminister: Helle Thorning-Schmidt, sotsiaal­demokraatKohti Euroopa Parlamendis: 13 saadikutValimisdebati peamised teemad: Taanis töötavate ELi kodanike tekitatud koormus sotsiaaltoetussüsteemile

 Teksti autor Mads Brandstrup, Borsen

Artikkel ilmub Euroopa Parlamendi valimiste ühisprojekti raames, milles osalevad Dagens Industri (Rootsi), Kauppalehti (Soome), Börsen (Taani), Äripäev (Eesti), Finance (Sloveenia), Verslo Žinios (Leedu), Puls Biznesu (Poola). Lisaks parteide esinumbrite intervjuudele avaldame intervjuud igast riigist ühe ettevõtjaga

 

Autor: 1321-aripaev