Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üle ootuste energiasäästlik maja

    Uue näo saanud Haapsalu neuroloogilist rehabilitatsioonikeskust on veel odavam ülal pidada, kui esialgu arvati.

    Haapsalu neuroloogiline rehabilitatsioonikeskus hoidis möödunud aastal võrreldes 2012. aastaga kokku ligi poole energiakuludest.
    Haiglal tekkis aastaid tagasi plaan hoone energiasäästlikumaks muuta, kuna kulutatud energia hulk tundus põhjendamatult suur. Hoone oli küll 2001. aastal renoveeritud ja saanud Eesti suurimaks statsionaarseks taastusravi osutajaks, aga soojustus- ja viimistlusmaterjalid olid ajale jalgu jäänud. Aasta 2012 kujunes keskusele investeeringute aastaks, sest haigla oli aasta varem teinud sotsiaalministeeriumile taotluse CO2 kvootide müügist saadud raha kasutamiseks haiglahoone energiasäästlikumaks muutmiseks.
    Põhjendamatult suured kulud tõid renoveerimisplaanis esikohale saäästlikkuse. Soojustati fassaad, vahetati aknad-uksed, uuendati soojasõlm, paigaldati päikesepaneelid ja paigaldati uus ventilatsioonisüsteem. Ümberehitus läks maksma ligikaudu 1,9 miljonit eurot.
    Kulud alla. Suur ümberehitus tasus end ära üsna kiiresti. Kui 2012. aastal oli küttekulu 810 MWh, siis aasta hiljem oli sama näitaja 411 MWh. Kulud vähenesid sisuliselt poole võrra. Elektrienergia puhul on sääst veidi tagasihoidlikum: 2012. aastal kulutas keskus elektrit 375 MWh, aga aasta hiljem 332 MWh. Kütte ja elektrienergia puhul kokku oli 2013. aastal energiakulu 743 MWh, mis teeb 60% suuruse võidu võrreldes 2009.-2012. aastate keskmisega, milleks oli 1226 MWh.
    Eelmäe sõnul ei oodanud nii suurt kuluvõitu keegi. "Minu ootused olid oluliselt tagasihoidlikumad, kui saavutatud tulemus. Uskusin, et 10% on reaalne ja 20% oleks juba väga hea. Tõenäoliselt on sellise tulemuse taga lähenemine, kus renoveeriti korraga mitu süsteemi, mitte ei vahetatud vaid aknaid," ütles Eelmäe. 
    Tõeline takistusrada. Suure kokkuhoiuni jõudmine oli kohati üsna keeruline. Ehitaja Ehitus5Eco juhatuse liige Margo Padar lausus, et tulemusega jäädi igati rahule, kuigi renoveerimine oli mõnes mõttes paras peavalu. "Kõige keerulisem oli see, et haigla ei saanud väja kolida. Tegime tööd palatite ja ruumide kaupa, mistõttu kõik venis. Tavalise büroohoone puhul on inimeste ümberpaigutamine ruumides lihtne, haigla puhul on natuke teised lood," ütles Padar.
    Tema sõnul polnud maja sugugi heas seisukorras. Selgus, et kvaliteediauke oli üsna palju. "Paraku oli rikutud häid ehitustavasid: tuuletõkked ei olnud kvaliteetsed, aknad ei pidanud vett ega sooja, katus oli puudulikult soojustatud," loetles Padar. Lisaks ei soosinud ehitajaid lakkamatult vihmane ilm.
    Vaatamata raskustele saavutati hea lõpptulemus, millest annab kinnitust tõik, et kui pärast tööde lõppu külmal ajal maja soojuskaameraga üksipulgi läbi käidi, olid soojuskaod minimaalsed ja tehtu vastas seega nõuetele.
    LISALUGU
    Maja kui õhukindel karp
    Eriti väikese energiakuluga maja taga seisavad moodsad ehituslahendused, ütles rehabilitatsioonikeskuse juhatuse liige Priit Eelmäe. Nimelt kasutati isolatsioonimaterjalina SPUd, mis on praegu levinud rohkem Soomes. Põhjanaabrid kasutavad 70% madalenergiaehitiste juures just SPU soojustusmaterjali.
    SPU Insultation Balticsi juhatuse liige Arvi Perv märkis, et SPU on ligi kaks korda soojapidavam kui teised soojustusmaterjalid. Peamine vahe tuleb tema sõnul sellest, et materjal muudab maja piltlikult öeldes õhukindlaks karbiks. See tähendab, et paigaldada pole vaja ei auru- ega ka tuuletõkkeid.
    Majaseinad saavad seega olla õhemad, mis teeb omakorda lihtsamaks akende paigaldamise ning võimaldab suuremat siseruumide pindala. "Mida õhemad seinad, seda suuremad ruumid. Igati kasulik, näiteks sel juhul, kui otsustatakse ruumid maha müüa või välja rentida," tõi Perv näite.
    Perv märkis, et kuigi SPU on võrreldes tavapärase villaga kallim, pole selle juurde vaja osta tuule- ega aurutõkkeid ning jääb ära ka kulu nende paigaldamisele. Seetõttu maksab SPU lõppkokkuvõttes Perve sõnul sama palju kui traditsioonilised soojustusviisid. "Suurte projektide puhul on see tegelikult odavamgi," lisas Perv.
    Perve hinnangul on tellijate teadlikkus SPUst Baltimaades tõusuteel. Eestis on selle materjaliga ehitatud umbes 200 objekti.
    LISALUGU
    Investeering peaks ära tasuma 10 aastaga
    Soojustamisel tasuks alusada lagedest, mitte seintest, nagu tavapäraseks saanud. Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui lihtne tasuvusarvutus näitab  investeeringu tasuvusajaks vähem kui kümme aastat.
    Hoone või kodu tasub ehitada selline, et see oleks kogu kasutusaja (50 aastat) hea soojapidavuse ja sisekliimaga ning madalate küttekuludega, rääkis Isoveri müügi- ja turundusjuht Ainar Albi. "Maja planeerides tuleb vaadata lähimat järgmist versatposti. Selleks on eramute planeerimisel aasta 2021, alates millest on miinimumnõuded hoonetele sellised, nagu on määratud meil eelmise aasta algusest jõustunud energiaõhususe määruses liginullenergiahoonele," ütles ta. See tähendab, et hoone energiatõhususarv on suurem kui 0 kWh/m2 aastas, kuid ei tohi ületada väikeelamute puhul piirmäära 50 kWh/m2 aastas. Soojustusmaterjali pealt kokku hoida pole mõtet, seda enam, et kogu renoveerimise juures moodustavad kulud ehitise soojustamiseks väikese osa. Suurem osa rahast kulub ettevalmistustele, abivahenditele ja viimistlusele, loetles Varaehituse juhatuse liige Raul Õuemets. Varaehitus kasutab soojustusmaterjalina näiteks polüuretaan isolatsioonivahtusid.
    Kui raha pole pillata, tuleb valida, kuidas maja soojapidavamaks muuta. Solid OÜ juhatuse liige Roland Ojala ütles, et kliendid otsivad sageli üht kõige soojasäästlikumat varianti. "Kortermajade puhul on enim levinud seinte soojustamine. Võin öelda, et kui lubatakse sooja kokkuhoidu 30-40% ümber, siis tegelikkuses jääb see 20% ringi," rääkis ta. Tema hinnangul on mõistlik alustada lagede soojustamisest, sest soe õhk kerkib ikka üles ja kui lagi pole soojustatud, läheb soe õhk lae kaudu lihtsalt välja.
    Albi ütles, et Soomes loetakse renoveerimisel mõistlikuks, kui tasuvusarvutus näitab seadme või investeeringu tasuvusaega alla kümne aasta. Soojustus tuleks ehitada põhikontruktsiooni sisse, sest selle lisamine tagantjärele on väga kulukas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Novembris inflatsioon aeglustus Euroalas aeglustus inflatsioon 10 protsendile
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.
Hinnatõus novembris püsis kõrgemal 20%, kuid oli pisut madalam kui oktoobris. Kuine hinnalangus pöördus aga uuesti tõusule.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.