Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vene vägi naaseb Ukraina piirile

    Venemaa kaitseministeerium suurendab vägede paiknemist Ukraina piiril, kinnitas kolmapäeval kinnisel Riigiduuma istungil minister Sergei Šoigu.

    Vägede paigutamist Rostovi ja Belgorodi oblastisse põhjendab kaitseministeerium õppustega, mis viiakse läbi vastukaaluks NATO aktiviseerumisele regioonis, väidab äriportaali RBK (???) allikas. Läänemerel toimub rööbiti kaks õppust: NATO korraldatud Saber Strike ja Vene õppused Kaliningradi oblastis, vahendas uudisteportaal newsru.com.
    Kaks Venemaa kaitseministeeriumis allikat selgitasid RBKle, et väed, mis mais Ukraina piirilt ära viidi, otsustati tagasi saata olukorra teravnemise tõttu – seoses rünnakutega Vene saatkondadele Ukraina linnades,  presidendi Petro Porošenko täitmata lubadusega lõpetada vägivald Ida-Ukrainas ning kohalike sõjaväelaste provokatsioonidega Ukraina piiril. Täpset sõjaväelaste arvu allikad ei nimetanud, öeldes vaid, et jutt käib tuhandetest.
    Varem on Ukraina rahvusliku kaitse ja julgeoleku komitee sekretär Andrei Parubiy teatanud, et piiriäärsetesse regioonidesse on toodud 16 000 Vene sõjaväelast. Ametlikult pole Venemaa kaitseministeerium seda kinnitanud, kuid mitteametlikult tunnistanud, et vägede ümberpaiknemine toimub, kuid väiksemas ulatuses.
    Vaatamata vägede suurendamisele Ukraina piiril ei ole Venemaal nähtavasti plaani Ukrainasse tungida, mida kinnitas intervjuus RBKle ka Riigiduuma kaitsekomitee esimees Vladimir Komojedov. Küll aga arutatakse Donetski ja Luhanski oblastisse nn sanitaarkoridori loomist.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Elektriarveid 7000 euro eest: Soome pensionärid müüsid maja maha
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Soomlased Reijo ja Tuija Löppönen sõlmisid 2022. aastal elektrifirmaga kalli lepingu, mida ettevõte ei nõustunud pehmendama ka pärast neutraalse poole sekkumist, vahendab Soome rahvusringhäälingu Yle uudisteportaal.
Poolemiljardiline plaan: Eesti ettevõtted viivad Ukrainas ellu ennenägematut projekti
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.