Balti börsid on põhjanaabritele lukus

Soome ärileht Kauppalehti kurdab, et ligipääsu ei võimalda ka Põhjala väikeinvestorite seas madalate teenustasude tõttu populaarne Rootsi ­online-maaklerfirma Nordnet. Ettevõtte kõne­isik Martin Paasi rääkis majanduslehele, et peamine põhjus, miks Nordnet Baltimaade aktsiaid ei vahenda, on liiga väike nõudlus. “Kõike arvesse võttes lisanduks oluliselt täiendavaid kulusid ­ainuüksi reaalajas hindade sisestamiseks ja raporteerimiseks,” möönis Paasi.

Olgugi et Balti börsid kuuluvad maailma suurimasse börsikontserni ­NASDAQ OMX Group, mis hõlmab muu hulgas börse Helsingis, Kopenhaagenis, Stockholmis, ­Islandil, ­Tallinnas, Riias ja Vilniuses, ei jää ülelahe investoril muud võimalust, kui kasutada Balti aktsiate ostmiseks röögatuid teenustasusid küsivaid kodumaiseid panku või tuua oma investeeringud mõnda Eestis tegutsevasse panka.

Soolane teenustasu. Põhjamaade suurima panga Nordea Banki kaudu on Baltimaadest võimalik soetada vaid Tallinna börsi aktsiaid. Sedagi minimaalselt 40 euro suuruse tehingutasu eest. Võrdluseks sama panga kaudu saab soomlane kodubörsi aktsiaid osta viis korda odavamalt ehk minimaalselt 8 euro suuruse teenustasu eest. Riia ja Vilniuse börsi jaoks pole aga pangal hinnakirjagi. Samuti ei kuulu ükski Balti riik Soome Danske Banki vahendatava investeerimissihtkoha hulka.

NASDAQ OMX Balti kauplemisteenuste juht Kristi Õng tõdes, et võrreldes näiteks Nordea investeerimisteenuste hinnakirju Eestis ja Soomes, on Soome lahte ületav kauplemistegevus siseriiklikust kauplemisest 5–6 korda kallim.

“Börs ja börsi kaubamärk NASDAQ OMX on küll nähtav, kuid meie rolli osakaal ühes tehingus on võrreldav meie võetava teenustasu osakaaluga ühe tehingu kogukulus,” rääkis Õng ja märkis, et Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate automaatselt sobitatud tehingutelt võtab börs teenustasu 0,035%.

Ta selgitas, et börsid on vaid väike osa väärtpaberituru infrastruktuurist, mis hõlmab eelkõige tehingute kokkuleppimiseks tarvilikku kauplemissüsteemi ning turuinfokanaleid. Tehingute arveldamiseks ja väärtpaberite hoidmiseks kasutatav infrastruktuur ja sellega kaasnevad kulud on tema hinnangul märksa mastaapsemad. “Piiriüleste investeeringute puhul hoitakse väärtpabereid enamasti kliendikontol, aga mida rohkem teenusepakkujaid ja vahendajaid on tarneahelas, seda kulukam on teenus tervikuna,” rääkis ta. “Teenustasud paneb paika konkurents ning seega on neid võimalik ohjes hoida eelkõige aktiivsemates suundades – suuremate finantskeskuste vahel, sest seal on konkurents teenusepakkujate vahel tihedam.”

Õng toonitas, et kõik NASDAQ OMX Euroopa börsidel kauplevad börsiliikmed saavad Balti börsidel kauplemisõiguse lihtsustatud korras. Börs olevat viimaste aastate jooksul pidanud läbirääkimisi mitme Skandinaavia börsiliikmega, et need võimaldaksid Balti väärtpaberitega kauplemist ka oma online-lahendustes.

Ta möönis, et börsiliikmed on äriühingud ja nende huvi teenust vahendada sõltub omakorda klientide huvist ja rakenduvatest teenustasudest, mille määramisel börs kaasa rääkida ei saa. “Ka börsiliikmete, näiteks Nordneti otsust oma klientidele Balti turul kauplemisvõimalust mitte pakkuda ei saa me muuta,” resümeeris ta.

Huvi leige. Kui uskuda LHV maaklertegevuse juhti Alo Vallikivi, siis poleks seda ehk tarviski. Ta möönis, et soomlastele on Balti aktsiate ostmine keeruline, ent probleemiks on eelkõige nõudluse puudumine. “Balti börsiettevõtetest teatakse vast ainult Tallinkit ning ostuhuvi on väga väike,” leidis ta. Et Soomes tegutsevaid Balti börsiettevõtteid on vähe, ei ootaks Vallikivi ka väga suurt põhjanaabrite huvi siinse turu vastu. Tema sõnul käidi LHVga investorite huvi testimas ka Soome investeerimismessil. “Paraku oli see huvi üsna leige,” meenutas ta. “Mõni soomlastest klient meil on, kuid massilist huvi paraku Balti aktsiad soomlastes ei tekita.”

Vallikivi hinnangul mõjuks Balti börsidele igasugune välisraha sissevool positiivselt, kuid arvestama peaks sellega, et ka sealsel turul konkureeriksid Balti aktsiad kõikide teiste turgude väärtpaberitega ning likviidsuse ja turu läbipaistvuse seisukohast on paraku tunduvalt atraktiivsemaid turge.

SEB aktsiaturgude osakonna analüütik Kristofer Vähi ütles, et kui näiteks Soome pangad saaks osta Baltimaade aktsiaid otse, ilma vajaduseta minna läbi mõne Eesti panga, siis oleks rohkematel investoritel lihtsam ligipääs siinsele turule, mis mõjuks Tallinna börsi likviidsusele ja atraktiivsusele kindlasti positiivselt. Investori seisukohast oleks kahtlemata tervitatav väiksem tehingukulu.

Nii Vähi kui ka Vallikivi leidsid, et praeguste suurte lisakulude vältimiseks tuleks välisinvestoril vormistada endale mõnes Eesti pangas väärtpaberikonto. Sama meelt jäi ka Kristi Õng, kelle hinnangul on Soome investorile Eestis väärtpaberikonto avamine võrdlemisi lihtne. “Seda aga ei saa öelda paljude teiste riikide kohta,” nentis ta.

Praegu võib Tallinna börsilt leida 570 väärtpaberikontot, mille on Eestis avanud mitteresidendid. Võrdluseks – kokku on avatud 6654 kontot.

Investor: Eestis oleks vaja maaklerfirmat

Rootsi-Eesti päritolu väikeinvestori ja Nordneti kliendi Viitri Oluperi sõnul lõi jutt 40 ­euro suurusest teenustasust ta pahviks. “Kuidas nii kalleid asju võib olla?”

Tema sõnul tuleks Eestiski luua oma maaklerfirma, mille kaudu saaks veebis odavamalt aktsiaid osta. “Need tasud, mis pangad võtavad, on hoopis teised kui nendel firmadel, kes iga päev tegelevad aktsiate müügi- ja ostutehingutega,” tõdes ta. “Ma ise ei ole viimasel 20 aastat üleüldse panga kaudu aktsiaid ostnud.”

Oluperi sõnul on läbi Rootsi maaklerfirma kõik ostutehingud tema jaoks tasuta ja müügilt tuleb sõltuvalt kauplemisaktsiivsusest välja käia 6,6–11 eurot.

“40 eurot teenustasu on minu kõrvus liiga suur – kas ei oleks mõttekas siin Eestis panna selline firma üles?” küsis 83aastane investor. “Sa ostaks ju palju odavamalt. Nooremad võiksid selle asja käiku panna. See ei tähenda, et siin ­ainult Eesti aktsiad olema peaks.”

 

Anneli Laugmaa, Danske Banki säästmis- ja investeerimisvaldkonna juhtMeie andmetel ei pea paika info, et soomlased ei saaks osta Eesti või teiste Baltimaade börsidelt aktsiaid. Balti aktsiaid on meie teada võimalik soetada Soomes mitme panga vahendusel. Danske Banki Soome üksuse internetipanga kaudu küll ei saa tehinguid teha, kuid kontorites on see võimalus olemas. Danske Banki Eesti üksuse internetipanga kaudu saavad samas ka Soome kodanikud osta Tallinna börsilt Eesti aktsiaid.