Balti börsid on põhjanaabritele lukus

NASDAQ OMX Balti kauplemisteenuste juht Kristi Õng tõdes, et võrreldes näiteks Nordea investeerimisteenuste hinnakirju Eestis ja Soomes, on Soome lahte ületav kauplemistegevus siseriiklikust kauplemisest 5–6 korda kallim.

“Börs ja börsi kaubamärk NASDAQ OMX on küll nähtav, kuid meie rolli osakaal ühes tehingus on võrreldav meie võetava teenustasu osakaaluga ühe tehingu kogukulus,” rääkis Õng ja märkis, et Tallinna börsil kaubeldavate aktsiate automaatselt sobitatud tehingutelt võtab börs teenustasu 0,035%.

Ta selgitas, et börsid on vaid väike osa väärtpaberituru infrastruktuurist, mis hõlmab eelkõige tehingute kokkuleppimiseks tarvilikku kauplemissüsteemi ning turuinfokanaleid. Tehingute arveldamiseks ja väärtpaberite hoidmiseks kasutatav infrastruktuur ja sellega kaasnevad kulud on tema hinnangul märksa mastaapsemad. “Piiriüleste investeeringute puhul hoitakse väärtpabereid enamasti kliendikontol, aga mida rohkem teenusepakkujaid ja vahendajaid on tarneahelas, seda kulukam on teenus tervikuna,” rääkis ta. “Teenustasud paneb paika konkurents ning seega on neid võimalik ohjes hoida eelkõige aktiivsemates suundades – suuremate finantskeskuste vahel, sest seal on konkurents teenusepakkujate vahel tihedam.”

Õng toonitas, et kõik NASDAQ OMX Euroopa börsidel kauplevad börsiliikmed saavad Balti börsidel kauplemisõiguse lihtsustatud korras. Börs olevat viimaste aastate jooksul pidanud läbirääkimisi mitme Skandinaavia börsiliikmega, et need võimaldaksid Balti väärtpaberitega kauplemist ka oma online-lahendustes.

Ta möönis, et börsiliikmed on äriühingud ja nende huvi teenust vahendada sõltub omakorda klientide huvist ja rakenduvatest teenustasudest, mille määramisel börs kaasa rääkida ei saa. “Ka börsiliikmete, näiteks Nordneti otsust oma klientidele Balti turul kauplemisvõimalust mitte pakkuda ei saa me muuta,” resümeeris ta.

Huvi leige. Kui uskuda LHV maaklertegevuse juhti Alo Vallikivi, siis poleks seda ehk tarviski. Ta möönis, et soomlastele on Balti aktsiate ostmine keeruline, ent probleemiks on eelkõige nõudluse puudumine. “Balti börsiettevõtetest teatakse vast ainult Tallinkit ning ostuhuvi on väga väike,” leidis ta. Et Soomes tegutsevaid Balti börsiettevõtteid on vähe, ei ootaks Vallikivi ka väga suurt põhjanaabrite huvi siinse turu vastu. Tema sõnul käidi LHVga investorite huvi testimas ka Soome investeerimismessil. “Paraku oli see huvi üsna leige,” meenutas ta. “Mõni soomlastest klient meil on, kuid massilist huvi paraku Balti aktsiad soomlastes ei tekita.”

Vallikivi hinnangul mõjuks Balti börsidele igasugune välisraha sissevool positiivselt, kuid arvestama peaks sellega, et ka sealsel turul konkureeriksid Balti aktsiad kõikide teiste turgude väärtpaberitega ning likviidsuse ja turu läbipaistvuse seisukohast on paraku tunduvalt atraktiivsemaid turge.

SEB aktsiaturgude osakonna analüütik Kristofer Vähi ütles, et kui näiteks Soome pangad saaks osta Baltimaade aktsiaid otse, ilma vajaduseta minna läbi mõne Eesti panga, siis oleks rohkematel investoritel lihtsam ligipääs siinsele turule, mis mõjuks Tallinna börsi likviidsusele ja atraktiivsusele kindlasti positiivselt. Investori seisukohast oleks kahtlemata tervitatav väiksem tehingukulu.