Nõudlus CEMT veolubade järgi on alati olnud suurem kui pakkumine, nentis Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni info- ja veolubade osakonna juhataja Ermo Perolainen Logistikauudistele. Samas pole tema sõnul viimastel aastatel kahepoolsetest veolubadest puudu tulnud, kuna Venemaa on olnud nõus lubasid täiendavalt vahendama.

Perolainen nentis, et praegune Venemaa ja ­Euroopa Liidu vaheline kaubanduspiirangute kehtestamine vähendab kaubavedu ja seega vajadust lubade järele. Siiski ei kahanda kaubandussanktsioonid kaubavahetust nii palju, kui Venemaa tahab vähendada CEMT veo­lubade arvu, lausus ta.

Veolubade hulga vähendamine jagaks Eesti ettevõtjad kahte leeri – need, kellele see mõju ei avalda,  ning need, kes peavad püksirihma kõvasti pingule tõmbama.

Kriisi ajal ei jõua palju ette mõelda. Euroopa ja ­Venemaa vahelisi vedusid korraldava OÜ K.Trans Plus juhatuse liige Andrei Žilkin ütles, et Venemaa kehtestatud embargo mõjutab firma tegevust juba praegu. “Sellele, mis võiks hakata toimuma järgmisel aastal, pole ma isegi veel mõelnud,” ütles ta ja lisas, et juhul kui CEMT kvoodi vähendamine läbi läheb, mõjub see halvasti firma konkurentsivõimele. “Peame siis hakkama mõtlema muudatustele,” viitas Žilkin ettevõtte arengu peatumisele ning isegi koondamistele.

Ekspediitorfirma Linkobalt OÜ esindaja Toomas Serman nõustus, et kindlasti mõjutaks CEMT lubade vähendamine ettevõtete tegevust, sest igasugused keelud avaldavad pikemas perspektiivis   mõju. Tema sõnul on praegu transpordivahendeid rohkem kui kaupa, mida vedada, mistõttu on olukord tervikuna üsna kehv.

Väikese kaubavooga firmasid ei mõjuta. Transpordifirma OÜ Võru Trans omanik Tõnis-Koit ­Pihu aga märkis, et CEMT lubade arvu vähendamine ei mõjuta tema ettevõtte tegevust seni, kuni kaubavoog on väike. “Praegu küll sellega probleeme ei ole ning ärevaks ei tee,” ütles Pihu.

Pihu sõnul oli CEMT lubadega probleeme mõni aasta tagasi, ent näiteks mullu enam üldse mitte.

Perolaineni hinnangul võib Eesti ja Venemaa vahelistel vedudel suureneda Vene vedajate osakaal, mis loodetavasti tähendab ka kahepoolsete veolubade arvu suurenemist. See peaks tema sõnul mingil määral kompenseerima CEMT veo­lubade arvu vähenemist. Kahepoolsete lubade aspekti tõi välja ka Pihu.

Perolainen rõhutas, et CEMT veolubade arvu vähendamine ei ole veel otsustatud. Kui see siiski peaks juhtuma, võidakse osaliselt kaupu, mis varem veeti CEMT veolubadega otse kolmandatest riikidest Venemaale, hakata vedama Eesti kaudu Venemaale kahepoolsete veolubadega. See aga toob vedajatele kaasa täiendavaid kilomeetreid, kaupade ümberlaadimisi jm lisakulusid.

“Kas neid kolmanda maa kaupu hakatakse üldse Eesti kaudu vedama, sõltub veotellija nõudmistest ja võimalustest. Määravaks võib saada veo maksumus, mis Eesti kaudu vedamisel ei pruugi olla konkurentsivõimeline,” ütles Perolainen.

 

Venemaa pole piirangutega rahul

Venemaa transpordiminister Maksim Sokolov saatis kirja Rahvusvahelise Transpordi Foorumi peasekretärile, milles teatab plaanist vähendada Venemaal kehtivate CEMT veolubade baaskvooti 1. jaanuarist 2015.Venemaa otsus on paljuski tingitud Leipzigi ministrite kohtumisel Türgi ministri välja öeldud seisukohast, et Türgi võib CEMT veolubade süsteemist välja astuda.Rõhutatakse, et Venemaa transpordiministeerium on mures praeguse CEMT veolubade süsteemi olukorra pärast eelkõige seal kehtivate territoriaalsete ja kasutus­põhiste piirangute tõttu. Vaatamata jõupingutustele ei ole ükski piiranguid rakendav riik olnud nõus nendest piirangutest loobuma.