Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ikooni tõehetk

    Eesti aja järgi teisipäeva õhtul tutvustab maailma suurim tehnoloogiafirma Apple järgmist iPhone’i, kuid tähelepanu võib koonduda hoopis nende täiesti uuele nutikäekellale.  Selle kõrval püüab silma jääda ka uudne makseteenus.

    “Õunafirmale” on mitmel põhjusel tegu väga olulise sündmusega. iPhone on Apple’i peamine käibe- ja kasumiallikas, mis tuuakse turule strateegiliselt enne aasta lõpu pühasid. Väidetavalt on firmal plaanis avalikustada ka uusi teenuseid. Enamik tehnoloogiahuvilisi ootab siiski eelkõige Apple’i esimest nutikella.
    Pärandi lõpp. Steve Jobsi surmast möödub oktoobris kolm aastat ja Apple toob turule suurema ekraaniga iPhone’i, mille vastu Jobs ägedalt oli. Apple tutvustab maailmale kaht uut iPhone’i, mille mõlema ekraani diagonaalid on kasvanud.
    Väiksem uus mudel on 4,7tollise ekraaniga ja eeldatavalt odavam. Siiski on see suurem kui  praegu müüdavad iPhone 5s ja 5c, mille ekraani diagonaal on 4 tolli. Tõenäoliselt saab see telefon endale nimeks iPhone 6.
    Teine telefon, mis võiks kanda nime iPhone 6L, saab 5,4tollise ekraani. See peaks konkureerima Samsungi Galaxy Note’iga – seadmega, mis hägustab piire nutitelefoni ja tahvelarvuti vahel.
    Mõne asjatundja hinnangul jõuab 6L müüki alles oktoobris või novembris, samas kui väiksem mudel peaks poodi jõudma septembri keskel.
    Ilmselt saavad mõlemad telefonid eelkäijatest kiirema kiibistiku, aku parema eluea, rohkem mälu ja parema kaamera. Huvitav on aga see, et uued iPhone’id saavad kiibi NFC (Near Field Communications), mis tähendab jõulist sammu mobiilimaksete poole. NFC-tehnoloogiaga saab teha lähiväljas kontakti­vabasid makse- ja autentimistoiminguid. Kindlasti on Apple arendanud ­iPhone 5s-il debüteerinud sõrmejäljelugejat, mida hakatakse kasutama maksete tegemisel.
    Uus maksevahend. Apple’il on praegu umbes 800 miljonit iTunesi kontot koos inimeste krediitkaardi andmetega. Seni on neid kontosid kasutatud vaid Apple’i enda keskkonnas, mis on seni suhteliselt väike, võrreldes üldise jaeturuga. Apple hoiaks uudse mobiilse rahakotiga inimesed enda ökosüsteemis, suurendaks lojaalsust brändile ning teeniks kõige selle käigus rohkem raha.
    Nädala alguses kirjutas Bloomberg News, et Apple on löönud käed kolme suurima kaardimaksefirmaga – Visa, MasterCard ja American Express. Väidetavalt kinnitatakse seda uudist teisipäevasel üritusel. Kui see vastab tõele, võivad inimesed hakata poekassas maksma vaid oma telefoni puudutamisega.
    Nutikell. Veel kuu aega tagasi ei oodanud keegi, et Apple juba septembri alguses nuti­kellaga välja tuleb. Ootused kasvasid poolteist nädalat tagasi, kui tehnoloogiale pühendatud veebileht ­Re/code väitis, et Apple plaanib teisipäeval esitleda vähemalt üht kantavat tehnoloogiat.
    Wall Streeti ilmselt kõige hinnatum Apple’i analüütik, ettevõttes Piper Jaffray töötav Gene Munster hindab niinimetatud iKella turule paiskamise tõenäosuseks 50%. Aga isegi kui me seda uut seadet teisipäeval näeme, ei jõua see poodi ilmselt veel niipea – kell oleks Apple’ile täiesti uus tootekategooria ja nii värskeid asju on Apple tavaliselt esitlenud palju kuid enne müüki paiskamist. Esimest iPhone’i tutvustas Steve Jobs koguni viis kuud enne, kui see kauplustesse jõudis. ­iPadi tuli oodata kolm kuud.
    iWatchi, või mis iganes nime uus seade saab, tuleb oodata vähemalt järgmise aastani – sellised on kuulujutud. Võib arvata, et need peavad ka paika, sest muidu oleks allhankijate kaudu lekkinud juppe või koguni terveid seadmeid.
    Veebileht Re/code väidab veel, et kellasid ei tule mitte üks, vaid mitu. Kallim võib maksta kuni 400 dollarit. Hinnaerinevus tuleneb ekraani suurusest ja ilmselt ka teatud funktsioonidest.
    Autoril on Apple’i aktsiaid
     
    Pane tähele
    Mis võib aktsiat kõigutada?
    Apple’i aktsia on teinud mitu kõigi ­aegade tippu. ­Oodatakse midagi suurt.Esimene oht aktsia taandumiseks on teisipäevane üritus – kõrged ootused annavad võimaluse pettuda.Teine oht on iPhone’i esimene nädalavahetus poelettidel. Kui Apple suudab oodatust rohkem müüa, on aktsia hinna tõusmine vältimatu. Kui prognoosidele jäädakse alla, võtab investorite seas maad pessimism.Kolmas oht on see, kui Apple ei esitle iWatchi. Ilmselt ei taha enamik investoreid enne aktsiaid müüa, kui Apple on kella esitlenud.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.