Eesti raha Putini propagandakanalis

RTR Rossija, mida näevad ka paljud Eesti elanikud, reklaamib siin tuntud ettevõtteid propagandistliku uudistesaate Vesti ümbruses. RTR ja Vesti võivad jätta tavapärase meediaväljundi mulje, sest kõik esitatu on vormistatud professionaalselt. Kuid eri meediakanaleid kriitilisemalt jälgiv auditoorium näeb, et RTR ja Vesti levitavad ühepoolset informatsiooni – ajakirjanduse asemel esitatakse Vene valitsuse ideoloogiat. Aprillis pandi Lätis ja Leedus RTRile kolmekuine eetrikeeld just propaganda edastamise tõttu.

Kuigi Vesti nn uudisloos võib esineda palju allikaid, esindavad nad üht maailmavaadet. Kremli seisukohti väljendava saate juures tekib eetiline küsimus, miks on eestlased otsustanud näidata oma teenuseid ja tooteid just sellisel platvormil ning kuidas võib see muuta organisatsiooni kuvandit.

Kanali kallutatust peab arvestama. Endine poliitik ja praegune suhtekorraldaja Ott Lumi nimetab nii RTRi kui ka näiteks PBKd ja Gazpromi kaudu Vene riigile kuuluvat NTVd Vene võimu meelseteks. Tema sõnul oleks ilus, kui Eesti ettevõtted sellega oma turundust planeerides arvestaksid. “Ettevõtted, kellele maine on oluline, peavad seda aspekti hindama,” ütles Lumi.

Samas lõpuni oleks moraalitseda keeruline, sest Lumi hinnangul ei ole saadaval kuigi palju eestimeelseid ja vaadatavaid venekeelseid telekanaleid. “Siin on see poleemikakoht laiem,” lisas ta. Lumi sõnul oleks ettevõtjatel järgmine õige samm vaadata meediaeelarve planeerimisel väljundeid, mis arvestaksid poliitilise aspektiga.

Haigekassa jõudis sihtrühmani. Haigekassa avalike suhete osakonna juht Katrin Romanenkov kinnitab, et nad on end tänavu RTRis reklaaminud. Reklaamimisel on kriteeriumiks õige sihtrühmani jõudmine. Romanenkovil teatel pole seni olnud kaalumisel, kas potentsiaalne reklaamikanal võib kahjustada asutuse mainet – sellise mõju hindamine pole seni olnud haigekassa ametlik hindamiskriteerium, kuid vajadusel on nad valmis seda kaaluma.

RTRi reklaame vahendava MTG Eesti juht Priit Leito nimetab RTRi, PBKd ja NTVd kanaliteks, mis peegeldavad Venemaa vaateid. Kuna veerand Eesti elanikest tarbib tema sõnul peamiselt venekeelset televisiooni, siis kasutavad eraettevõtted neid kanaleid tarbijatega suhtlemiseks. Kuidas võib Eesti ettevõtte mainele mõjuda nende reklaami näitamine propagandakanalis? Leito sõnul tarbib venekeelne inimene Vene meediat ja venekeelse tarbijani muidu ei jõua. “See on veerand Eesti elanikest. Kui ei suhtle nende elanikega meie ettevõtted, siis suhtleb keegi teine,” ütles ta.

Küsides Tele2 juhilt Argo Virkebault, kas ta on teadlik oma juhitava ettevõtte reklaamist Vesti ­uudistesaate juures, tuleb vastuseks: “Ei ole küll.” Tele2 ostab nähtavust, mistõttu pole talle detailselt teada, kus kanalis ja kui palju midagi on. Tema sõnul valib meediaagentuur Inspired kanalid kõigi sihtgruppideni jõudmiseks.

Inspiredi tegevjuhi Meelis Järvela sõnul keskendub agentuur sihtrühmani jõudmiseks efektiivsusele. Telekanalite puhul jälgitakse eelkõige vaadatavust, sihtrühma katvust ja pakutavaid ostutingimusi. Kuidas on arvesse võetud ettevõtte kuvandit ja selle mõju, jätab Järvela vastamata. Tema sõnul on tänavu RTR Rossijas ostnud eetriaega ligi 150 reklaamijat, nende seas näiteks Eesti Haigekassa.

Riik võiks valida kanalid. Virkebaul on raske öelda, kas RTR ja Vesti on platvormid, mida ettevõte tahab või mitte, kuid kindlasti ei soovi firma kuidagi poliitikasse sekkuda. Tele2 tahab müüa toodet kõigile Eesti klientidele ja hoida poliitikast võimalikult kaugele. Kas ettevõte kavatseb oma reklaamidega RTRis ja Vestis jätkata või midagi muuta? Virkebau sõnul on see küsimus eelkõige riigile, milliseid kanaleid võib Eestis edastada.

Ka Credit24 brändi omava MCB Finance Estonia juht Rain Sepp ütles, et ei tea midagi oma ettevõtte reklaamist RTRis või Vestis. Tema sõnul tehti kunagi eraldi kanal RTR Baltija, aga kas see on vahetatud RTR Rossija vastu, ei oska Sepp esialgu öelda. “Helistasime meediaagentuurile ja küsisime, mis toimub. Ka neile tuli see üllatusena,” ütles ta. Sepa sõnul pole keegi neile kanalivahetust teatanud. “Selles mõttes on piinlik olukord küll, et mul on selles kanalis reklaam, aga ma ise ei ole kursis,” lisas ta.

Sepp tunnistab, et kogu juhtum tuleb talle ebameeldiva üllatusena, sest ise ta seda kanalit ei vaata. Meediaagentuur ei planeeri tema sõnul kanalit meelsuse põhjal, vaid vaatab rahvust, sugu, vanust ja sissetulekut. “Kindlasti ei ole see (reklaam RTRis ja Vestis –toim) suunatud ega sihilik tegevus. Me teeme otsuseid ettevõtte seisukohalt, mitte poliitiliselt pinnalt,” selgitas Sepp.

Stockmanni turundusjuht Erica Järv põhjendas samuti, et ettevõte lähtub majanduslikust, mitte poliitilisest vaatepunktist. Ka Stockmann lähtub praktikast, kus meediaagentuur valib reklaamiväljundi sobiva sihtrühma järgi.

Meediaagentuuri kasutab ka Starman, kelle reklaam jookseb samuti RTRis ja Vesti juures. Firma kommunikatsioonispetsialisti Kristi Reilandi sõnul on ettevõte olukorrast teadlik. Tema sõnul ostab Starman reklaami kanalitesse, millel on Eestis kehtiv ringhäälingu litsents ja mida vaatavad Eesti inimesed.

Priit Leito sõnul soovitab MTG oma klientidele reklaamikanaleid lähtuvalt sellest, mis on klientide jaoks auditooriumiga suhtlemiseks parimad ja kuluefektiivsemad. Kindlasti on reklaamitellijatele oluline ka konkurentsiolukord – kui ei suhtle oma klientidega nemad, siis teevad seda välismaised konkurendid.

Elion, STV ja Starman näitavad kõik populaarsemaid riiklikult juhitavaid Vene kanaleid, nagu NTV, RTR ja PBK, samas Venemaa sõltumatut telekanalit Dožd peab eraldi tasu eest tellima.

Operaatorfirmad valivad kanalid peamiselt vastavalt vaatajate soovidele. STV juhi Erik Reinaru sõnul on ettevõtte eesmärk pakkuda eri sisuga kanaleid, kuid ettevõte ei hinda poliitiliselt programmide sisu. “Demokraatlikus maailmas on vaatajal õigus valida ja otsustada, millist kanalit vaadata,” ütles ta.

Elioni televisiooni ja multimeedia grupi hankejuhi Toomas Luhatsi teatel toetub Elion massimeedia esimesele reeglile: pakkuge inimestele, mida nad soovivad. “Eesti Telekom ei ole poliitikas. Meie nutiTV ei tee poliitikat ja ei asu iseseisvalt telekanaleid tsenseerima, kui puudub sellekohane otsus riigi tasemel,” ütles Luhats. “Kui parafraseerida üht telekanalite keelustamise teemal sõna võtnud poliitikut, siis parimaks vastuseks TV-propaganda levikule on kvaliteetne valikuvõimalus.”

Starmani teatel on nende kanalite valikus olemas küll RTR, NTV ja PBK, kuid Doždiga pole suudetud kanali edastamises seni jõuda kokkuleppele.

Reklaam on äri ja ma ei arva, et reklaamid meile vaenulikel kanalitel kahjustavad kuidagi Eesti huve. 

Küll aga kahjustavad need kanalid ise, ning siin ei saa olla mingeid illusioone. Sellegipoolest ei arva ma, et need tuleks Eestis keelustada. Küll aga võiks kaaluda nende maksustamist: tahate kräppi vaadata, siis makske.

Mida aga on vaja teha ja tegelikult oleks vaja olnud teha juba ammu, on kohalik venekeelne telekanal. Me võime kurta selle üle, et venelased vaatavad Kremli propagandat, kuid mida nad peaksid vaatama? Kuidas seda teha, on iseküsimus. 

Äripäeva meelest peame ise järjepidevalt panustama sellesse, et võiksime end Venemaa naabrina turvaliselt tunda. Oleks kasu, kui meie kaablivõrkudes oleksid paremini kättesaadavad, sisule vastavalt esitletud ja miks mitte ka müügitöö kaudu paremini tutvustatud Venemaa sõltumatud telekanalid, näiteks Dožd.  Samuti võiks Eestis trükkida ja müüa Novaja Gazetat ning edastada FM-lainepikkusel Ehho Moskvõ raadiojaama – samuti professionaalsed ja sõltumatud infokandjad.

Nimetame siin reas veel ärilehte Vedomosti, Peterburi ärilehte Delovõi Peterburg ja venekeelset Forbesi. Praegu oleme absurdses olukorras: Eestis on lihtsamini kättesaadav Kremli propaganda, sõltumatu professionaalne meedia aga seevastu raskesti ligipääsetav.

Nii oleme diskrimineerinud siinset venekeelset elanikkonda, võrreldes näiteks Moskva ja Peterburi meediatarbijatega. Ent selle asemel, et ise venekeelset meediat rajada, võiksime toetada ja paremini vahendada seda sõltumatut meediat, mis venekeelsena juba olemas on. Selle paremale esitlemisele, tutvustamisele ja vahendamisele Eestis võiks isegi maksumaksja raha kulutada.