Leedul sai küll Putini ajupesust

Leedu presidendinõuniku Kackute hinnangul käib hübriidsõda, kus käiku lähevad info-, küber- ja energiarünnakud. Tema sõnul eraldab Venemaa propagandaks 217 miljonit eurot, millega levitatakse propagandasõnumit Venemaa sõjalisest võimsusest ja mitmerahvuselisest riigist.

Leedu presidendi tehtud parandused infoühiskonna seadusele lubavad avalik-õigusliku televisiooni komisjonil hinnata, kas informatsioon on keelatud ning vastavalt reageerida, määrates trahvi 500, 2000 või 100 000 litti. Samuti seatakse eesmärk, et 90% telesisust tuleks läänest.

Solidaarsus põllumeestega. Sellele vaatamata arvab Rachlevicius, et trahvid ja piirangud ei ole tõhus vahend infosõjas. Tema sõnul tuleks Vene telekanalid välja lülitada ning sundida ettevõtteid käituma vastutustundlikult.

„Jutt käib riigi kaitsmisest. See pole ainult presidendi asi, vaid kodanike ja ettevõtjate mure. Mulje on aga selline, et osa meie ärimeestest ootab kuni me kõik diskuteerime, aga nemad transleerivad jätkuvalt seda, mis mürgitab meie kodanike teadvust ja destabiliseerib ühiskonda,“ ei varjanud Rachlevicius oma ärritust. Ta kutsus üles kaabeltelevisiooni operaatoreid solidaarsusele põllu- ja ärimeestega, kes kaotasid Venemaa turu, ning loobuda Vene telekanalite vahendamise tulust.

Kaabeltelevisiooni assotsiatsiooni juht Vaiva Žukiene rääkis, et see pole nii lihtne. „Täna pole isegi määratlust, mis on propaganda. Operaatorid ei saa välja lülitada kanaleid, mida juba 20 aastat Leedus üle kantakse. Turul peavad tingimused olema kõigile ühesugused. Kahju oleks väiksem, kui Vene kanalite transleerimisest loobuksid kõik – nii kaabel- kui ka satelliittelevisioon,“ ütles Žukiene.

Äripäev kirjutas septembri alguses, et ligi 150 Eesti ettevõtet ja riigiasutust on tänavu ostnud reklaami Vene riiklikus telekanalis RTR Rossija, mida loetakse Venemaa propaganda lipulaevaks ning mille transleerimise on Läti ja Leedu tänavu kolmeks kuuks keelanud. Mahult 20 suurema reklaamija hulka kuulus ka Eesti Haigekassa.

Äripäev on koputanud juhtkirjas ettevõtjate südametunnistusele, et nad ei peaks toetama ei otse ega kaude Venemaad juhtiva Vladimir Putini propagandakanaleid. Samuti teinud ettepaneku, et Eestis võiks soodustada sõltumatute Venemaa meediakanalite levikut.