• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,47%37 160,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 16.09.14, 12:09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Leedul sai küll Putini ajupesust

Leedu elanike ajupesu lõpetamiseks tuleb piirata Venemaalt tulevat informatsiooni või Vene telekanalid täielikult välja lülitada, vahendas Leedu Delfi telekanali LRT arutelu.
Järelduseni, et Leedus tuleb ajupesu lõpetada, jõudsid telekanalis LRT arutlenud Seimi julgeoleku- ja kaitsekomitee esimees Arturas Paulauskas, presidendi kultuurinõunik Ruta Kackute, kaabeltelevisiooni assotsiatsiooni juht Vaiva Žukiene ja ajakirjanik Vidas Rachlevicius.
Tuues paralleele Ukrainaga, kus Venemaa sõjalist sissetungi ajendas just väljamõeldud ja propagandistlik venekeelsete inimeste õiguste kaitse, kutsus Paulauskas tõsiselt hindama kõiki desinformatiivseid väljaütlemisi, sest sõnadest võivad saada teod. „Sõja ajal ei ole aeg õiguslikeks vaidlusteks,“ rõhutas Paulauskas.
Televisioon kui relv. „Me peame end kaitsma. Paljude aastate jooksul on kommertskanalid meile pähe tagunud, et tegu on lihtsalt meelelahutusega, kuid tegu on väga võimsa sõjarelvaga. Televisioon on ebakonventsionaalne sõjarelv, mis nõuab vastust. See pole kultuuridiskussioon, mis võib jätkuda paljude aastate jooksul. Vaja on kiireid ja vastavaid tegevusi. Vene telekanalid tuleks välja lülitada ilma pikema aruteluta. Sotsiaalselt vastutustundlik äri lõpetaks nende ülekanded ise,“ rääkis Rachlevicius.
Leedu presidendinõuniku Kackute hinnangul käib hübriidsõda, kus käiku lähevad info-, küber- ja energiarünnakud. Tema sõnul eraldab Venemaa propagandaks 217 miljonit eurot, millega levitatakse propagandasõnumit Venemaa sõjalisest võimsusest ja mitmerahvuselisest riigist.
Leedu presidendi tehtud parandused infoühiskonna seadusele lubavad avalik-õigusliku televisiooni komisjonil hinnata, kas informatsioon on keelatud ning vastavalt reageerida, määrates trahvi 500, 2000 või 100 000 litti. Samuti seatakse eesmärk, et 90% telesisust tuleks läänest.
Solidaarsus põllumeestega. Sellele vaatamata arvab Rachlevicius, et trahvid ja piirangud ei ole tõhus vahend infosõjas. Tema sõnul tuleks Vene telekanalid välja lülitada ning sundida ettevõtteid käituma vastutustundlikult.
„Jutt käib riigi kaitsmisest. See pole ainult presidendi asi, vaid kodanike ja ettevõtjate mure. Mulje on aga selline, et osa meie ärimeestest ootab kuni me kõik diskuteerime, aga nemad transleerivad jätkuvalt seda, mis mürgitab meie kodanike teadvust ja destabiliseerib ühiskonda,“ ei varjanud Rachlevicius oma ärritust. Ta kutsus üles kaabeltelevisiooni operaatoreid solidaarsusele põllu- ja ärimeestega, kes kaotasid Venemaa turu, ning loobuda Vene telekanalite vahendamise tulust.
Kaabeltelevisiooni assotsiatsiooni juht Vaiva Žukiene rääkis, et see pole nii lihtne. „Täna pole isegi määratlust, mis on propaganda. Operaatorid ei saa välja lülitada kanaleid, mida juba 20 aastat Leedus üle kantakse. Turul peavad tingimused olema kõigile ühesugused. Kahju oleks väiksem, kui Vene kanalite transleerimisest loobuksid kõik – nii kaabel- kui ka satelliittelevisioon,“ ütles Žukiene.
Äripäev kirjutas septembri alguses, et ligi 150 Eesti ettevõtet ja riigiasutust on tänavu ostnud reklaami Vene riiklikus telekanalis RTR Rossija, mida loetakse Venemaa propaganda lipulaevaks ning mille transleerimise on Läti ja Leedu tänavu kolmeks kuuks keelanud. Mahult 20 suurema reklaamija hulka kuulus ka Eesti Haigekassa.
Äripäev on koputanud juhtkirjas ettevõtjate südametunnistusele, et nad ei peaks toetama ei otse ega kaude Venemaad juhtiva Vladimir Putini propagandakanaleid. Samuti teinud ettepaneku, et Eestis võiks soodustada sõltumatute Venemaa meediakanalite levikut.

Seotud lood

Hetkel kuum

JMV Motorsi kontor. Ohtralt Tšehhi numbrimärkidega autosid Eestisse toonud JMV Motors vaidleb tuliselt maksuametiga, kes arestis ettevõtte kontolt hiiglasliku summa.
Uudised
  • 23.05.25, 03:00
Maksuameti haardes kõmulise automüüja Tšehhi äri vajus varjusurma
Pankrotihalduri Oliver Ennoki sõnul oli Madis Müüril (pildil) kohustus ilmuda neljapäeval toimunud kohtuistungile, kuid ta ei teinud seda.
Börsiuudised
  • 23.05.25, 12:00
Madis Müür peidab end kohtukulli eest
Pankrotihaldur pole kolm kuud Madis Müüri kätte saanud
Cresco Väärtpaberite võlausaldajate koosolekul käis läinud aastal ka muidu avalikkuses madalat profiili hoidev Olev Schults.
Uudised
  • 22.05.25, 14:03
Rikaste raha kaotanud ärimees varises isiklikku pankrotti
Võlad ulatuvad miljoniteni
Viis aastat tagasi sai Janek Pohla presidendilt teenetemärgi, kuid nüüd vingerdab pankrotihaldurite nõuete eest.
Uudised
  • 22.05.25, 10:33
Endine suurärimees rappis enne pankrotti ettevõtet õhemaks
Haldur: juht hävitas ka Prantsusmaa ühingu
Toftani tööstus Osulas. Kui konkurentsiamet tehingu heaks kiidab, saab selle omanikuks Combiwood Grupp
Uudised
  • 22.05.25, 17:23
Combiwood ostis Toftani saeveskid
Panamiri juhid ja omanikud on Aleksandr Viiner (vasakul) ja Kirill Gorlatš.
Majandustulemused
  • 23.05.25, 10:12
Keila kakaoäri kasvatas Venemaa abil meeletult käivet ja pistis taskusse suure kasumi
“Teeme tööd ja näeme vaeva”
Suurettevõtja Margus Linnamäe kontserni MM Grupp ainuomand plaanitakse viia Liechtensteini registreeritud fondi.
Saated
  • 22.05.25, 11:54
Luubi all: Eesti üks esirikkur valmistab vürstiriigis oma pärandit ette
Eesti Energia kontor
  • ST
Sisuturundus
  • 22.05.25, 13:11
Eesti Energia pakub stabiilset tootlust võlakirjadega
5% aastaintress ja kord kvartalis intressimakse: võlakirju saab märkida kuni 30. maini

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele