Kaasik: ellu jäämiseks tuleb investeerida

“Meie raha väärtus sõltub sellest, kuidas euro­alal läheb. Kui vaadata euroala pilti riigiti, on see päris kirju,” võttis Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik Äriplaanil kokku praegust turul toimuvat.

Järgmine aasta tuleb plaanitust rahulikum. Kui varem on Eesti Pank prognoosinud 2015. aastaks 3,9% kasvu, siis üleeile hommikul valminud värske prognoos ennustab 2,5protsendilist kasvu. 2016. aastaks on Eesti Pank juba pisut positiivsem ning prognoosib 3,6% kasvu. Kaasik tõdes, et praegust prognoosi mõjutas SKP-taseme kõrgemaks korrigeerimine.

Euroala riike eraldi vaadates näeb Kaasiku sõnul näiteks, et Saksamaal läheb väga hästi, aga mõningad riigid vajavad hädasti reforme. “Keskeltläbi jätkub vaikne paranemine, aga see paranemine on aeglane, ja paranemise tempo ei kipu kiiremaks minema. Hea, kui natuke üle nulli suudetakse kasvada,” märkis Kaasik. “On riike, kus see probleem on jätkuvalt olemas.”

Eesti majanduse ühe suurema probleemina nimetas Kaasik seda, et elanikkond väheneb. “See seab meid olukorda, kus me peame hakkama saama vähema arvu inimestega,” sõnas ta.

Ta selgitas, et tööjõu pakkumine väheneb elanikkonna vananemise ja väljarände tõttu. Juba viie aasta pärast on Eestis tööealisi inimesi 30 000 võrra vähem kui praegu. “Seda trendi väärata on võimatu või väga raske,” nentis Kaasik.

Globaalselt olukord paraneb, aga pole teada, kuidas laheneb kriis lähemates riikides. “Eesti küsimus seisneb selles, kuidas väheneva töötajaskonnaga majandust toos hoida,” võttis Kaasik prognoosi kokku.

 

Tasub teada

Mis juhtub lähiaastail majanduses?

MajanduskasvTänavu põhines Eesti majanduskasv peamiselt kodumajapidamiste tarbimisel. Eratarbimise kasv raugeb palgakasvu raugemise tõttu aasta teises pooles.

TöötusEelolevatel aastatel oluliselt ei muutu. Palgasurved tõendavad tööpuuduse struktuurset iseloomu – vaba tööjõu oskused ei vasta ettevõtete vajadustele ning see teeb töö leidmise keeruliseks. Kuigi töötuse määr lähematel aastatel oluliselt ei alane, hakkab hõivatute hulk kahanema tööealise elanikkonna vähenemise tõttu.

PalgadKolm järjestikust kvartalit väldanud keskmise brutokuupalga kasvu aeglustumine viitab asjaolule, et tööturul on alanud varem prognoositud kohanemine. Arvestades seda, et palgakasv ületab siiski veel tööjõu tootlikkuse kasvu, tööjõu reaalne ühikukulu on viimase kahe aasta jooksul suurenenud ning ettevõtete kasumid on aastataguse ajaga võrreldes vähenenud, on suhteliselt nõrga majanduskeskkonna tingimustes oodata palgakulude kasvu pidurdumist ka järgmisel aastal.

HinnadTarbijahindade inflatsioon on sel aastal olnud prognoositust aeglasem valdavalt energia odavnemise ning toiduainete hinnatõusu ärajäämise tõttu. Samuti on odavnenud tööstuskaubad, mille hinnad sõltuvad peamiselt välisturgude arengust.Madal inflatsioon on üks olulisemaid tegureid, mis hoiab majanduskasvu tagasi.

InvesteeringudErasektor investeerib agaramalt, sest tootmisvõimsused on ammendatud. Kasumitest rahastatud palgatõus ahendas investeeringute rahastamise võimalusi, kuid laenuintressid ja ligipääs pangalaenudele on järgnevatel aastatel jätkuvalt soodsad. Pankade laenuportfellid on viimastel kuudel kasvanud kiiresti, suvekuudel jõudis kasv 5%ni.

Allikas: Eesti Pank