Sanktsioonid pole Venemaa meelt muutnud

“ELi teenistused ja liikmesriigid jälgivad pidevalt väga täpselt olukorda Ida-Ukrainas,” ütles Eesti alaline esindaja Euroopa Liidus Matti Maasikas. “Järgmised sammud ELi poliitikas Venemaa suunal saavad kõne alla tulla vaid siis, kui 28 liikmesriigi ühine olukorrahinnang sedastab, et rahuplaani on kõigis osades ja hea tahtega ellu viidud.”

Venemaa positsiooni lääneriikide sanktsioonid ei mõjuta, ütles laupäeval agentuuri Bloomberg tele­kanalile antud intervjuus Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Sillutaks teed vabakaubandusleppele. Kõigi  liikmesriikide heakskiitu oleks Maasika sõnul vaja ka selleks, et avada taas kõnelusteks Euroopa Liidu ja Ukraina vahel sõlmitud vabakaubandusleping, mida nõuab Venemaa president Vladimir Putin.

Reedel kinnitas Euroopa Komisjon, et president Jose Manuel Barroso on tõesti sellise sisuga kirja Venemaa presidendilt saanud. “Praegu ei arutata Brüsselis selle lepingu avamist uuteks läbirääkimisteks,” ütles Maasikas. “Avamiseks on vaja ühe lepingu osapoole sooviavaldust ja teise poole nõustumist.”

Täna kavatseb Euroopa Liit teha avalduse, mis deklareerib, et Venemaal ei ole Euroopa Liidu ja Ukraina vahelise lepingu sisu kohta sõnaõigust, vahendas veebiportaal EU Observer. Samas on ELi allikad väljaandele öelnud, et Venemaa surve ei pruugi jätta Ukraina presidendile Petro Porošenkole muud valikut.

Euroopa Liit ise tegi esimesed järeleandmised sellega, et nõustus Ukraina ja ELi vahelise vabakaubanduslepingu jõustumist 2016. aastani edasi lükkama. Lepiti kokku, et Ukraina Euroopa Liidu kaupadele esialgu tariife ei alanda. Vastasel juhul ähvardas Venemaa Ukraina kaupadele tühistada enamsoodustusrežiimi. ELi kaubandusvolinik Karel De Gucht põhjendas, et uue pingeallika vältimine võib aidata ­Ukrainas kaasa relvarahu kehtestamisele. Ühtlasi jääb nii rohkem aega Venemaa esitatud probleemide lahendamiseks.

Otsuse kriitikute hulgas oli Leedu välisminister Linas Linkevicius, kes ütles ajalehele Wall ­Street Journal, et ei pea seda Euroopa Liidu poolt ei strateegiliselt ega taktikaliselt õigeks käiguks.  “Järele­andmised ei too vastaspoolelt järeleandmisi,” ütles ta. “See toob pideva surve kasvu.”

Kirjas Barrosole märkis Putin, et peab kokkuleppe rikkumiseks ka seda, kui ­Ukraina hakkab oma seadusi ELi nõuetega vastavusse viima.

Ei saa välistada, et Venemaa tõlgendab ohuna ka Euroopa Liidu turu ühepoolset avamist Ukraina kaupadele. Euroopa Komisjoni andmed näitavad, et see on kasvatanud Ukraina kaupade eksporti ELi aastatagusega võrreldes 25%, korvates pea täielikult Ukraina ekspordi vähenemise Venemaa turule. Euroopa Liit kavatseb ühepoolset turu avamist pikendada 2016. aasta jaanuarini.

Tupik gaasivaidluses. Ukrainal pole erilist valikut ka gaasivaidluses Venemaaga, talv läheneb. Reedel sündis Berliinis ELi vahendusel ajutine kokkulepe, mille järgi ostaks Ukraina Venemaa gaasi hinnaga 385 dollarit 1000 kuupmeetri eest. See on kõrgem hind, kui Gazprom keskmiselt Euroopas klientidelt küsib. Ühtlasi tuleb Ukrainal tänavu kahes jaos maksta 3,1 miljardit dollarit ettemaksuna ja osana gaasivõlast, mille Ukraina on vaidlustanud. Kokkulepe taastaks juunis katkenud gaasitarned ja kehtiks kevadeni.

Nädalavahetusel teatas Ukraina, et pole reedel visandatud kokkuleppega nõus.

Venemaa ilmutab jäika vastuseisu sellele, et ­ELi riigid müüvad Venemaalt ostetud gaasi Ukrainale edasi. See on aidanud Ukraina gaasinälga veidigi leevendada. Reedel peatas ­Ungari Ukrainale gaasi tarnimise, olles paar päeva varem võõrustanud Gazpromi juhti Alexei Millerit. Venemaa energiaminister Aleksander Novak ütles reedel Saksa ajalehele, et Vene gaasi re-eksport pole seaduslik ning sellega tegelevad riigid võivad jääda ­Venemaa gaasita.

Nädala lõpuks püütakse leida kompromiss.