• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome vajab 380 uut väikest Nokiat

    Rovio nn vihased linnud.Foto: Scanpix/Reuters

    Soome ettevõtjad on kannatust kaotamas – Soome peab ennast kiirtesti n-ö uuesti leiutama, et korvata Nokia langusest majandusse tekkinud tühimik.

    Agentuurile Bloomberg antud intervjuudes kritiseerivad mitmed tööstusjuhid Soome suurt avalikku sektorit, mis peab samuti uute oludega kohanema. Vaja on õhemat riiki, vähem regulatsioone, madalamaid makse ning rohkem toetust alustatavatele firmadele, et äsja tippreitingust ilma jäänud Soome majandus langusest välja tuua. Praegusel moel jätkates on Soome avaliku sektori defitsiit aastaks 2017 kümne aastaga kahekordistunud.
    „Soome on jätkanud üle jõu elamist,“ ütles Bloombergile Fiskars OY tegevjuht Kari Kauniskangas. „Oleme üles ehitanud administratiivse kolossi, mis on liiga suur ja liiga bürokraatlik. Uute ettevõtete asutamine tuleb lihtsamaks teha.“
    Soome peaminister Alexander Stubb lubas riigi majanduses tänaseks juba käivitunud struktuurireformid lõpule viia. Siiski kulub aastaid, enne kui kunagise maailma suurima mobiiltelefonide tootja Nokia panus korvata suudetakse. Nokia käive on 2008. aastast kahanenud 38 miljardi euro võrra, mis tähendab, et selle korvamiseks oleks vaja 380 start-upi, mille käive on vähemalt 100 miljonit eurot.
    Tänavu prognoositakse Soome majandusele kolmandat järjestikust aastat langust. SKP kahaneb 0,4%, prognoosib majandusuuringute instituut ETLA.
    Uut potentsiaali on nähtud Soome mängutööstuses, kuid tippu püsima jääda on raske, nagu näitab mänguga Angry Birds maailmas läbi löönud Rovio käekäik. Firma teatas hiljuti, et koondab 16% oma töötajatest.
    Aktia Bank OY peaökonomisti Anssi Rantala sõnul tuleb Soome valitsusel ka riigi kulutused uue reaalsusega vastavusse viia. Kui kaua viivitada, on tuleviks vaja juba drastilisemaid kärpeid.
    Soome ettevõtjate sõnul oleks kokkuhoiu koht kohalike omavalitsuste arvu vähendamine. Neid on praegu 5,5 miljoni elanikuga Soomes 320. Enam kui pooltes on elanikke alla 6000. Võrdluseks on 5,6 miljoni elanikuga Taanis 98 kohalikku omavalitsust ning Rootsi, kus elanikke 9,7 miljonit, 290 omavalitsust.
    Ametiühingutelt ootavad ettevõtjad suuremat paindlikkust palgakokkulepetes. Positiivne areng siin on Finnairi hiljuti sõlmitud kokkulepe oma salongipersonaliga, mis võimaldab firmale aastas säästu kuni 200 miljonit eurot. Ametiühingute nõue on, et ka firmajuhid ise tuleks palgakärbetega kaasa.
    Positiivne näide kohanemisest ja eneseuuendusest on kontoripindasid pakkuv Technopolis OY, mille portfellist moodustasid 1999. aastal Nokiaga seotud ettevõtted üle poole. Nüüd on nende osakaal alla 3%. Firma on laienenud naaberriikidesse ning 94% pindadest on üürilise leidnud. Firma ameeriklasest juhi Keith Silverangi sõnul tuleb kogu Soomel ennast uuendada ning riik ei peaks nii palju kõigesse sekkuma. „Olukord võib minna veel palju hullemaks, kui struktuursete muutustega ei kohaneta,“ ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.