• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 225−0,74%38 595,52
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90
  • 21.10.14, 17:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Euroala võlakoorem on kerkinud 9 triljonini

Eurostati täna avaldatud andmeil küündis euroala riikide avaliku sektori võlakoorem läinud aasta lõpus kokku 90,9%ni SKPst ehk enam kui 9 triljonile eurole.
Euro
  • Euro
  • Foto: Scanpix/Reuters
Võlakoorem on jätkanud kasvu. Kaksteist kuud varem oli see 89% euroala riikide SKPst.
Kõrgeima võlakoormaga oli Kreeka, mis üritab praegu IMFi ja euroala abipaketist ehk käenduse alt välja saada. Läinud aasta lõpul küündis võlg 174,9%-le SKPst.
Kõrge on võlakoorem ka teistes välisabi vajanud euroala riikides. Iirimaal, mida kiidetakse abipaketist eduka väljumise eest, oli see läinud aasta lõpu seisuga 123,3% SKPst. Portugali võlataak oli 128% SKPst ning pankadele abi vajanud Hispaanias 92,1%. Küprose võlatase on kerkinud 102,2%-le.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Abiprogrammi riikidest eraldi on Itaalia, euroala suuruselt kolmas majandusruum, mille võlg on osalusena SKPst 3. kohal 127,9%ga. Absoluutsummas on see üle 2 triljoni euro.
Euroalal, kus reeglite järgi ei võiks võlatase ületada 60% SKPst, on see üle 100% lisaks eelpool juba nimetatud Iirimaale, Kreekale, Itaaliale, Portugalile ja Küprosele veel ka Belgial.
Alla 60% on võlatase Eestil (10,1%), Luksemburgil (23,6%), Slovakkial (54,6%), Soomel (56%), Lätil (38,2%) ja tuleval aastal euroala liikmeks saaval Leedul (39%).
Võlakoorma vähendamist raskendab euroala seiskunud majanduskasv ning järjest aeglustuv inflatsioon, mis septembris küündis vaid 0,3%-le.
Suurima eelarvedefitsiidiga, mis ei või euroalal ületada 3% SKPst, olid läinud aasta lõpu seisuga Sloveenia (-14,6%) ja Kreeka (-12,2%). Üle 3% oli see euroala riikidest veel Hispaanial (-6,8%), Iirimaal (-5,7%), Küprosel ja Portugalil (mõlemal -4,9%) ning Prantsusmaal (-4,1%).

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele