Kessler: suurimad ohud pole Eesti, vaid Rootsi kinnisvaraturul

Ajast, mil Balti riikide laenu- ja kinnisvaramulli lõhkemine seadis ohtu ka Rootsi pangad, on möödas kuus aastat. Kessler tunnustab Rootsi keskpanga ja IMFi operatiivset sekkumist, mis aitas Balti riikide majanduse küll karmi kärpekuuri järel, kuid pankade päästmiseks sentigi kulutamata, uuesti jalule. „Me ei kulutanud pankade päästmiseks ühtegi eurot,“ ütleb Kessler. „Mõnes mõttes saime Rootsi pankade ja teie (Rootsi - toim) valitsuse arvel „jänest sõita“.“

Rootsi pangad on Eestis jätkuvalt domineerivad, nende arvele langeb laenuturust üle 80%. Omajagu kriitikat on tekitanud pankade kõrged teenustasud, mida Kessleri sõnul annaks alla tuua suurema konkurentsiga.

„Meil on suur pankade kontsentratsioon,“ ütleb Kessler ja kutsub neid Rootsi panku, mis Eestis alles tagasihoidlikult esindatud, oma tegevust laiendama. „Handelsbanken ja mõned teised võiksid olla aktiivsemad, et turul konkurentsi suurendada.“

Mis aga puutub täna suurimatesse riskidesse Balti riikide finantsturul, siis johtuvad need hoopis Rootsi kinnisvaraturul toimuvast. Kui seal peaks mull lõhkema, annaks see hoobi Rootsi suurpankadele, mis võib omakorda kõigutada ka Balti finantsturgude stabiilsust.

„Rootsi elamukinnisvaraturg on meie hinnangul riskikoht. See on põhjus, miks me nõuame pankadelt suuremaid puhvreid,“ ütleb Kessler. Mulli ohjeldamine on aga eelkõige Rootsi valitsuse ja keskpanga pädevuses.