EP: riigi finantssektori seis on hea

Peamiseks riskiks on kerkinud võimalus, et väliskeskkond, sealhulgas Venemaa ja Ukraina konflikt halveneb. Väliskeskkonna võimalik halvenemine võib tuua majanduslanguse ja pankade laenukvaliteedi halvenemise.

Eesti finantsstabiilsust ohustab endiselt võimalus, et finantsturud hindavad ümber Põhjamaade majanduse ja pankade riskid. See võib suurendada ka siinsete pankade rahastamis- ja likviidsusriski. Tänu Eesti kinnisvara hindade kasvu aeglustumisele on vähenenud oht, et jätkuva hinnatõusu ootuses hakatakse eluasemelaenuturul liigseid riske võtma.

Eesti majanduskasv oli selle aasta esimeses pooles endiselt tagasihoidlik, kuid järgmistel aastatel peaks see mõnevõrra kiirenema. Majanduskasv võib siiski väliskeskkonna võimaliku negatiivse arengu tõttu kujuneda prognoositust märksa kesisemaks.

Euroala majandus on taastunud oodatust aeglasemalt. Paljude euroala riikide kõrge töötuse ja võlakoormusega seotud pikaajalistele probleemidele on lisandunud Venemaa ja Ukraina konfliktiga kaasnenud majandussanktsioonide pärssiv mõju nii kaubavahetusele kui ka kindlustundele.

Sanktsioonide mõju Eesti majandusele ei ole seni olnud eriti suur. Konflikti edasise laienemise ja sanktsioonide lisandumise korral võivad aga riskid majanduskasvule ja finantsstabiilsusele kasvada.

Kinnisvara hindade tõus ja eluasemelaenude kasv on Rootsis jätkunud ning sellest tulenevad kestavad riskid Eesti pankadele. Rootsi suured pangagrupid rahastavad oma tegevust suurel määral finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Kui investorid peaks pankadega seotud riske ümber hindama, võib see muuta pangagruppide rahastamise märksa keerulisemaks ja kallimaks. Lisaks sellele võib kinnisvara hindade langus tuua kaasa eratarbimise ja investeeringute vähenemise kaudu majandusaktiivsuse kahanemise. Rootsi finantsjärelevalveasutus on teavitanud, et riskide maandamiseks peavad Rootsi pangad suurendama likviidsus- ja kapitalipuhvreid.

Tänu Eesti ettevõtete ja majapidamiste heale finantsseisule paranes Eesti pankade laenukvaliteet ja selle jätkumist on oodata ka järgmisel aastal. Laenuportfelli kvaliteedi paranemine toetas pankade kasumlikkuse säilimist ja selle tulemusel pankade kapitaliseeritus tõusis.

Kuigi Venemaa sanktsioonide mõju võib üksikutele ettevõtetele olla väga suur, on see ettevõtlussektorile tervikuna siiski üsna tagasihoidlik, mistõttu on ka sellest tulenev krediidirisk pankadele pigem piiratud. Lisaks sellele asub Eestis tegutsevate pankade varadest Venemaal vaid väike osa.

Eesti kinnisvaraturg on hakanud stabiliseeruma. Eluaseme keskmiste hindade kasv selle aasta teises kvartalis pidurdus ning tehingute arv vähenes. Kuigi palgakasv on aeglustunud, võivad madalate intressimäärade püsimise ja sissetulekute suurenemise korral kinnisvara hinnad nõudluse kasvu tõttu liialt kiiresti tõusma hakata.

Laenubuumi riski vähendamiseks tulevikus kavandab Eesti Pank ennetava sammuna kehtestada pankadele uute eluasemelaenude väljastamisel kolm piirmäära: laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele, laenu- ja intressimaksete ja laenuvõtja sissetuleku suhtele ning laenu tähtajale.

Piirmäärad on kavas kehtestada tasemel, mis lähtub praegu pankade antavate eluasemelaenude tingimustest. Eesti Panga nõuded ei muuda seega eluasemelaenude andmise tingimusi praegusest karmimaks. Nõuete kehtestamise eesmärk on tagada, et pankade eluasemelaenude tingimused arvestaksid piisavalt võimalike riskidega. Juhul kui eluasemelaenudega seotud riskid kasvavad, siis saaks kehtestatud nõudeid karmistada.