• OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,01%7 765,36
  • DOW 30−0,46%51 808,74
  • Nasdaq 0,38%27 225,46
  • FTSE 100−0,12%10 725,64
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,41
  • OMX Baltic−0,25%317,18
  • OMX Riga0,87%964,43
  • OMX Tallinn−0,04%2 198,87
  • OMX Vilnius0,38%1 504,1
  • S&P 5000,01%7 765,36
  • DOW 30−0,46%51 808,74
  • Nasdaq 0,38%27 225,46
  • FTSE 100−0,12%10 725,64
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,41
Eesti naabritest muutsid tänavu olulisemalt maksuseadusi Läti ja Soome, Leedu piirdus pigem kosmeetiliste parandustega.
Hannes Lentsius.
  • Hannes Lentsius.
  • Foto: Eiko Kink
Tasub teada
Leedu soovib alates 1. jaanuarist langetada majutusteenuste käibemaksumäära 9 protsendile ning tühistada soojusenergia müügil rakendunud 9% suuruse sooduskäibemaksumäära ja asendada see 21% suuruse käibemaksu standardmääraga.
PwC viimasel raamatupidamise ja maksude konverentsil esinenud PwC maksunõustaja Hannes Lentsius nimetas Läti selle aasta kõige olulisemaks maksumuudatuseks kontsernisiseste maksukahjude üleandmise õiguse kaotamist. Kui varem sai üks Läti kontserniettevõtja vähendada maksustatavat kasumit teise kontserniettevõtja maksukahjumi arvel, siis sellel aastal selline võimalus kaotati. Lentsiuse arvates on see üks olulisemaid Läti maksumuudatusi, mis kokkuvõttes suurendab Läti kontserniettevõtjate tulumaksukulu.
Ühe muudatusena tõstab Lentsius esile veel vahedividende, mida saab jaotada alates 2014. aasta juulist ka majandusaasta keskel. “Küll on reegel, et kahe dividendi jaotamise otsuse vahe peab olema vähemalt kolm kuud,” ütles Lentsius. Kui näiteks Läti äriühing on teeninud kuue kuu jooksul puhaskasumit, siis sama majandusaasta keskel on võimalik seda dividendina aktsionäridele jaotada. Teenitud kasumist 85% on võimalik jaotada dividendina, 15% peaks jääma tulumaksu maksmiseks. Samas on ette nähtud kaitsenorm juhuks, kui vahedividendi jaotatakse enam, kui kogu finantsaasta puhaskasum võimaldaks. Sellisel juhul toob lubatust rohkem jaotatud dividend kaasa täiendava maksukoormuse. “See leitakse enammakstud dividendide korrutamisel koefitsiendiga 1,5 ning seejärel arvestatakse sellelt summalt tulumaks,” selgitas Lentsius.
Samuti on meie lõunanaabrid kaotanud maksusoodustuse reinvesteeritud kasumilt. Varem sai Läti maksumaksja tulumaksust maha arvata ka teatud jaotamata kasumi osalt arvestatud arvestusliku intressi. Selle maksusoodustuse eesmärk oli motiveerida investoreid hoidma raha ettevõttes, mitte seda dividendina välja võtma. See maksusoodustus kaotas kehtivuse ning jaotamata kasumilt ei ole võimalik enam arvestuslikku intressi tulumaksust maha arvata.
 
Mis on mis
Maksuhalduri fookuses eri valdkonnad
Läti- Käibemaksukontroll.- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Mahaarvatud kulude põhjendatus.- Palgamaksupettused.
Leedu- Välismaiste äriühingute püsivad tegevuskohad.- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Maksusoodustuste kasutamine (teadus- ja arendustegevus, investeeringute maksusoodustused).- Palgamaksupettused.
Soome- Siirdehindade kontroll.- Intresside mahaarvamine.- Püsivad tegevuskohad.- Äritegevuse ümberkorraldamine.
Allikas: Hannes Lentsius, PwC
Soome astub Põhjamaadega ühte jalga
Soome maksumuudatused olid Lentsiuse sõnul kahepoolse mõjuga: ühelt poolt langetas põhjanaaber tulumaksumäära, teisalt tühistas maksusoodustusi ning kitsendas mahaarvamisi.
Eelkõige piiras Soome kontsernisiseste laenuintresside maksustatavast tulust mahaarvamist. Uute reeglite järgi piirati kontsernisisesel laenusaajal intresside mahaarvamise õigus, kuid laenuandja tasemel loeti endiselt kogu intressitulu maksustatavaks tuluks. See tõi ja toob tõenäoliselt ka tulevikus kaasa topeltmaksustamise olukordi. “Suhtelised sarnased muudatused tehti kõigis Põhjamaades. Tundub, et seal suhtlevad nii maksuhaldurid kui ka rahandusministeeriumid omavahel tihedalt,” märkis Lentsius.
Soomlased piirasid veel esinduskulude mahaarvamist, mis Lentsiuse sõnul puudutas eelkõige restoraniarveid või külaliste vastuvõtukulude maksustamist. Samas laiendati töötajate koolituskulude mahaarvamist, mis muutis maksude vaatenurgast Soome töötajate koolitamise odavamaks.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele