Palk pannakse betooni
Euroraha abil peaks toetama vaid kolme valdkonda ning panema oluliselt vähem raha betooni ja küprokisse, sest selle arvel jäävad palgad tõusmata, rääkis Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid täna Euroopa Maja infoüritusel.
Aastaks 2020 võiks olla meie euroabi sõltuvus Kaljulaiu sõnul nullilähedane ja järgmisel eelarveperioodil võiksime panustada eelkõige teadusraha kättesaamisele ning üleeuroopalistes võrgustikes osalemisele.
„Suurte abisaajate üks peaprobleem on, et betoon tõrjub palgakulud eelarvest välja. Eelmisel eelarveperioodil saime näha võidurelvastumist ülikoolide kontekstis. Nad prognoosisid, et demograafilisest olukorrast hoolimata saab just neil olema üliõpilasi rohkem, sest nad on suutnud rajada omale atraktiivse infrastruktuuri. Enne neid arendusi oleksime aga võinud mõelda, kas me nii palju teadlasi, kui meil eelmise perioodi hakul oli, saame uute hoonete ja masinatega ümbritseda. Võib-olla oleks võinud hoopis olemasolevatele teadlastele maksta pisut paremat palka,“ märkis ta.
Praegu on sama juhtumas meditsiinisektoris, sest meditsiinitöötajate palgakasvu võib süüa perearstikeskuste mastaapne renoveerimine euroraha eest.
„Ma loodan, et nii perioodil 2007-2013 ja ka uuel perioodil rajatavad meditsiini- ja sotsiaalobjektid ei vii haigekassa eelarvest välja palga maksmiseks vajalikke vahendeid ning arstide ja muu meditsiinipersonali palgatõus ei jää selle taha, et me oleme jälle panustanud värvi, krohvi ja küprokisse. See oht on olemas, sest üks sotsiaalfondi meede näeb praegu ette perearstikeskuste ülesvuntsimist kümnete miljonite eurode eest, pool sellest veel Tallinnas,“ sõnas Kaljulaid.
Raha vaid valitutele
Kaljulaid märkis, et ELi eelarve on 1% selle SKTst, kuid kulukohtade arv Euroopa Liidus läheneb tavalise riigieelarve omadele. „Seega oleks mõistlikum suunata raha kontsentreeritult kitsastele eesmärkidele, mitte panustada väikestele sisepoliitikatele. Need rahastatavad suunad oleksid teadus, põllumajandus- ja struktuuripoliitika, mille tugevus seisneb nende üleeuroopalises ühtsuses,“ selgitas ta.
Euroopa Kontrollikoja 2013. aasta auditist selgus, et kogu Euroopas on euroraha kasutamisel tähelepanu sellel, et see kindlasti ära kasutada. „Kulutada esmajärjekorras niimoodi, et tagasi ei tuldaks küsima. Alles siis vaadatakse, mis me selle raha eest üldse saime,“ tõdes Kaljulaid.
Iga eurooplane sai 290 eurot
2013. aastal maksti Euroopas välja 148,5 miljardit eurot toetusraha, mis tähendab, et iga Euroopa Liidu kodanik sai sellest 290 eurot. See summa on 2% liikmesriikide kogu avaliku sektori kulust.
7 miljardit Euroopa Liitu raha kulus Kaljulaiu sõnul eelmisel aastal valesti ehk küsiti tagasi. Veamäär euroraha kasutamisel oli 4,7%, mida on Kaljulaiu sõnul selgelt liiga palju. Ta lisas, et normaalne oleks veamäär ligi 2%. „Tekib küsimus, kas praegune euroraha rakenduskord aitab või segab ühiskonnale vajalike tulemuste saavutamist,“ ütles Kaljulaid.