- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,33%6 259,75
- DOW 30−0,63%44 371,51
- Nasdaq −0,22%20 585,53
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,25
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Palk pannakse betooni
Aastaks 2020 võiks olla meie euroabi sõltuvus Kaljulaiu sõnul nullilähedane ja järgmisel eelarveperioodil võiksime panustada eelkõige teadusraha kättesaamisele ning üleeuroopalistes võrgustikes osalemisele.
„Suurte abisaajate üks peaprobleem on, et betoon tõrjub palgakulud eelarvest välja. Eelmisel eelarveperioodil saime näha võidurelvastumist ülikoolide kontekstis. Nad prognoosisid, et demograafilisest olukorrast hoolimata saab just neil olema üliõpilasi rohkem, sest nad on suutnud rajada omale atraktiivse infrastruktuuri. Enne neid arendusi oleksime aga võinud mõelda, kas me nii palju teadlasi, kui meil eelmise perioodi hakul oli, saame uute hoonete ja masinatega ümbritseda. Võib-olla oleks võinud hoopis olemasolevatele teadlastele maksta pisut paremat palka,“ märkis ta.
Praegu on sama juhtumas meditsiinisektoris, sest meditsiinitöötajate palgakasvu võib süüa perearstikeskuste mastaapne renoveerimine euroraha eest.
„Ma loodan, et nii perioodil 2007-2013 ja ka uuel perioodil rajatavad meditsiini- ja sotsiaalobjektid ei vii haigekassa eelarvest välja palga maksmiseks vajalikke vahendeid ning arstide ja muu meditsiinipersonali palgatõus ei jää selle taha, et me oleme jälle panustanud värvi, krohvi ja küprokisse. See oht on olemas, sest üks sotsiaalfondi meede näeb praegu ette perearstikeskuste ülesvuntsimist kümnete miljonite eurode eest, pool sellest veel Tallinnas,“ sõnas Kaljulaid.
Raha vaid valitutele
Kaljulaid märkis, et ELi eelarve on 1% selle SKTst, kuid kulukohtade arv Euroopa Liidus läheneb tavalise riigieelarve omadele. „Seega oleks mõistlikum suunata raha kontsentreeritult kitsastele eesmärkidele, mitte panustada väikestele sisepoliitikatele. Need rahastatavad suunad oleksid teadus, põllumajandus- ja struktuuripoliitika, mille tugevus seisneb nende üleeuroopalises ühtsuses,“ selgitas ta.
Euroopa Kontrollikoja 2013. aasta auditist selgus, et kogu Euroopas on euroraha kasutamisel tähelepanu sellel, et see kindlasti ära kasutada. „Kulutada esmajärjekorras niimoodi, et tagasi ei tuldaks küsima. Alles siis vaadatakse, mis me selle raha eest üldse saime,“ tõdes Kaljulaid.
Iga eurooplane sai 290 eurot
2013. aastal maksti Euroopas välja 148,5 miljardit eurot toetusraha, mis tähendab, et iga Euroopa Liidu kodanik sai sellest 290 eurot. See summa on 2% liikmesriikide kogu avaliku sektori kulust.
7 miljardit Euroopa Liitu raha kulus Kaljulaiu sõnul eelmisel aastal valesti ehk küsiti tagasi. Veamäär euroraha kasutamisel oli 4,7%, mida on Kaljulaiu sõnul selgelt liiga palju. Ta lisas, et normaalne oleks veamäär ligi 2%. „Tekib küsimus, kas praegune euroraha rakenduskord aitab või segab ühiskonnale vajalike tulemuste saavutamist,“ ütles Kaljulaid.
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele