Tallinna linna hange muutus anekdoodiks

Parima hinna teinud pakkuja nimetab kogu janti anekdoodiks, sest Tallinna keskkonnaameti põhjendused tühistamiste otsuste juures ajavad lausa naerma.

"Kui esimene tühistamine pani muigama ja teine lõbustas juba rohkem, siis viimase kahe hanke tühistamise põhjendusi lugedes pidime lausa puruks naerma. Huumorinurk, kogu see asi on võtnud anekdoodi mõõdu," rääkis AS Eesti Keskkonnateenused juhataja Argo Luude.

Esimesel ja teisel hankel tegi Eesti Keskkonnateenused kõrval pakkumise ka Tallinna ja Loksa linnale kuuluv MTÜ Keskkonnateenused, kelle hind oli mõlemal korral aga kallim.

Kolmandal korral, kui tehti kaks eraldi hanget, MTÜ Keskkonnateenused pakkumust ei teinud.

Neil hangetel osaleski ainult Eesti Keskkonnateenused, kuid ka need tühistati Tallinna keskkonnaameti juhataja asendaja Relo Ligi käskkirjadega.

"Minul tekib tõsine küsimus, et kas need ametnikud on ikka oma ülesannete kõrgusel ja peaksid saama maksumaksja poolt tasustatud, kui nad neli korda järjest peale pakkumiste avamist, tühistavad hanke," imestas Luude.

Luude sõnul oli veel kummalisem, et ühes viimaste hangete tühistamiste otsuses oli pikk arvutuskäik, kuidas keskkonnaameti arvates ei jõua pakkuja tähtajaks teenust osutada. "Meie käest isegi ei küsitud, kas me suudame ära teha. Lihtsalt tühistati ära ja kõik!" lisas Luude.

"See on anekdoot, jah," nõustus Tallinna keskkonnaametit kureeriv abilinnapea Arvo Sarapuu telefonis. Küsimusele, kas tühistamiste taga on soov mängida hange linna osalusega MTÜ-le, sõnas Sarapuu, et "töö andmine MTÜ-le Keskkonnateenused ei ole eesmärk omaette." Mõne aasta eest oli Tallinna linna poolt MTÜ asutajaks just Sarapuu.

Saamatu linnavõim. Keskkonnainspektsioon tegi juba kolm ja pool aastat tagasi linnale ettekirjutuse ebaseadusliku prügila likvideerimiseks, seades tähtajaks 2013.a märtsi.

Linnavalitsus lubas sama aasta septembris, et aasta lõpuks saab valmis rajatav tee ning siis algab ka jäätmete äravedu. Kokku on seal hinnanguliselt 26 000 tonni jäätmeid. Kuna aga töid ei alustatud, pöördus keskkonnainspektsioon uuesti linnavalitsuse poole. Selle aasta juunis vastas linnavalitsus, et Tallinna keskkonnaameti eelarves on ettekirjutuse täitmiseks planeeritud 200 000 eurot, mille arvelt kavatsetakse välja vedada 10 000 tonni jäätmeid. Riigihankega lubati leida jäätmekäitleja ning seejärel on tööd nelja kuuga valmis.

Kuid siiamaani on Tallinna keskkonnaamet tegelenud ainult hangete väljakuulutamise ja tühistamisega.

Sel esmaspäeval saatis keskkonnainspektsiooni peadirektor Peeter Volkov Tallinna linnavalitsusele hoiatuse ettekirjutuse täitmise mittejätkamisel sunniraha rakendamiseks.

Kui hiljemalt 8. detsembril 2014. a ei ole Tallinna linnavalitsus 2011. aastal koostatud ettekirjutuse (reaalne jäätmete väljavedu Liiva kalmistu vanalt kompostplatsilt) täitmist jätkanud, rakendab inspektsioon sunniraha 5000 eurot. Lisaks rakendatakse vajalike töödega mittealustamise korral sunniraha korduvalt igal järgneval kuul 5000 eurot, kuni jäätmete likvideerimise jätkamiseni.

Eile pöördus Tallinna keskkonnaamet AS-i Eesti Keskkonnateenused poole, soovides saada hinnapakkumist, kui mitu tonni jäätmeid saaks vedada ja käidelda 11 900 euro eest. Summa jääb napilt allapoole piiri, kui välja tuleb kuulutada avalik hange.

Abilinnapea Sarapuu märkis kirjalikult saadetud kommentaaris, et aastaid kestnud piinlik lugu tuleb lõpetada ning eeldused selleks järgmise aasta eelarve näol on olemas.

"Me oleme taotlenud järgmise aasta eelarvesse summat, millega saaks välja vedada kõik ebaseaduslikult ladestatud jäätmed. Kui kogus on suurem, siis tõenäoliselt saame ka mõistliku hinna. Kui Tallinna linnavolikogu kinnitab meie jaoks positiivse 2015. aasta eelarve, siis kuulutame uue hanke juba uue aasta alguses välja," selgitas Sarapuu.

 

Tallinna keskkonnaameti juhataja asendaja Relo Ligi:

Tallinna Keskkonnaamet on sisuliselt Liiva kalmistu juures paikneva ebaseadusliku prügila likvideerimise hankeid läbi viinud kolm korda. Kolmas hange oli lihtsalt jaotatud kaheks hankeks - jäätmete vedu ja käitlus eraldi.

Iga hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on toimunud tulenevalt hankija põhjendatud vajadusest. Rahaliste vahendite piiratusest ei saanud hankega tellida jäätmete väljavedu ja käitlemist täies ulatuses ehk 26 000 tonni ulatuses. Hankega hõlmatud jäätmete kogus oli algselt 10 000 tonni ja järgmistes hankemenetlustes 10 700 tonni. Hankemenetluste kehtetuks tunnistamine oli tingitud asjaolust, et hankija tahtis väljaveetavate ja käideldavate jäätmete kogust suurendada, sest esimene hange näitas, et hankijal olemasoleva raha piires on võimalik tellida jäätmete vedu ja käitlemist suuremas mahus.

Viimased hankemenetlused on tunnistatud kehtetuks põhjusel, et arvestades hankes pakutud käitluskohti ja hankedokumentides ette nähtud tööde lõpptähtaega, ei ole objektiivselt võimalik jäätmete käitlemist ja vedu 2014. aastal osutada.

Tallinna Keskkonnaamet taotleb Liiva kalmistu juures paikneva ebaseadusliku prügila likvideerimiseks rahalisi vahendeid 2015. aasta eelarvesse, et saaks likvideeritud kogu maht (26 000 tonni).  Kinnitan, et kohe, kui Liiva kalmistu juures paikneva ebaseadusliku prügila likvideerimiseks on eelarvesse rahalised vahendid eraldatud ja nende täpne suurus teada, viib amet lõpule Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse täitmise.

 

Esimese hanke "Liiva kalmistu juures paikneva ebaseadusliku prügila likvideerimine" tühistamine augustis:

"Kõige madalama hinnaga pakkumuse esitas Eesti Keskkonnateenused AS. Tema pakkumuse maksumus 155 565,00 on 11 101 euro võrra odavam hankelepingu eeldatavast maksumusest (166 666,00 eurot käibemaksuta).

Liiva kalmistul asuvate ebaseaduslikult ladestatud jäätmete maht, mida on vaja ära vedada ja taaskasutada, on kokku umbes 26 000 tonni. Seega arvestades madalaima hinnaga pakkumuse teinud pakkuja pakkumuse ja hankelepingu eeldatava maksumuse hinnavahet, võib hankija tellida jäätmete väljavedu ja taaskasutamist suuremas mahus kui 10 000 tonni. Hankelepingu eeldatava maksumuse ja eduka pakkumuse maksumuse vaheks olnud 11 101 euro eest saaks hankija täiendavalt tellida ca 700 tonni jäätmete väljavedu ja taaskasutamist. Sellisel juhul saaks kasutatud kogu 2014. aasta eelarvesse planeeritud raha ja hankijal ei oleks vajadust allesjääva 11 101 euro kasutamiseks eraldi riigihanget korraldada. Hanketeates ja hankedokumentides ei ole teenuse mahu suurenemise võimalust ette nähtud.

Tunnistada hankemenetlus omal algatusel kehtetuks, kuna hankijal on võimalik eelarveliste vahendite piires suurendada riigihanke mahtu 700 tonni võrra. Hankija prioriteet on 2014. aastal likvideerida Liiva kalmistu juures paiknev ebaseaduslik prügila võimalikult suures ulatuses."

 

Teise hanke "Liiva kalmistu juures paikneva ebaseadusliku prügila likvideerimine 2" tühistamine septembris:

"Tunnistan hankemenetluse omal algatusel kehtetuks, kuna hankija soovib muuta riigihanke eset ja läbiviimise viisi. Jäätmete kogumist ja vedu ning jäätmete käitlust ühe hankega tellides puudub kindlus, et rahalisi vahendeid kasutatakse kõige säästlikumalt ja otstarbekamalt. Nõuded veoteenuse osutajale ja käitlejale ei ole samad, nt on jäätmete käitlemiseks vaja omada jäätmekäitluskohta, millel on kehtiv jäätmeluba, samas piisab veoteenuse osutamiseks vaid jäätmeveokitest. Teenuse jaotamine osadeks tagaks suurema konkurentsi, kuna võimaldaks hankes osaleda ka ettevõtetel, kes pakuvad ainult ühte teenust, s.t kogumist ja vedu või käitlust. Suurem konkurents tagab hankijale parema tulemuse ja seega võimaldab rahalisi vahendeid kasutada kõige efektiivsemal moel."

 

Kolmanda hanke "Liiva kalmistult pärinevate jäätmete kogumine ja vedu" tühistamine novembris:

"Tunnistan hankemenetluse omal algatusel kehtetuks, kuna jäätmete kogumist ja vedu ning veetud jäätmete käitlusteenust ei ole võimalik osutada 2014. aasta jooksul ning 2015. aasta eelarve ei ole Tallinna Linnavolikogu poolt veel vastu võetud. Seega ei saa hankija võtta rahalisi kohustusi, mida tuleks täita 2015. aastal.

Teenuse osutamiseks on pakkujal aega 17 tööpäeva. Hankija hinnangul on kahe jäätmeveokiga teenuse täismahus osutamine nii lühikese perioodi jooksul ebareaalne. Riigihankele esitatud pakkumusest nähtub, et jäätmeid käideldakse Viljandi jäätmejaamas ja Tallinnas Betooni jäätmekäitluskohas. Regio andmebaasi andmetel võtab sõit Liiva kalmistult Betooni jäätmekäitluskohta ja tagasi umbes 40 min ja Viljandi jäätmejaama u 4 tundi, millele lisandub jäätmete pealelaadimise (u 30 min) ja mahalaadimise aeg (u 20 min). Seega võtab üks reis aega vastavalt u 1 tund ja 30 min ning 4 tundi ja 50 min. Esimesel juhul jõuab üks jäätmeveok teha ühes tööpäevas (kuni 10 tundi) u 6 ja teisel juhul u 2 reisi, kokku u 8 reisi päevas. Lepinguperioodi jooksul jõuavad kaks veokit kokku teha u 136 (17*8) reisi. Seega peaks pakkujal olema võimalik ühe reisiga vedada u 79 tonni (10 700/136) jäätmeid, mis pole aga võimalik, kuna autorongi kogukaal siseriiklikul veol ei tohi ületada 44 tonni."

Neljanda hanke "Liiva kalmistult pärinevate jäätmete käitlemisteenuse tellimine" tühistamine novembris:

"Tunnistan hankemenetluse omal algatusel kehtetuks, kuna riigihanke "Liiva kalmistult pärinevate jäätmete kogumine ja vedu" (155931) kehtetuks tunnistamisel muutub võimatuks riigihanke eesmärgi saavutamine.

Kuna jäätmeid, mida käidelda, ei ole, muutub võimatuks saavutada ka käesoleva riigihanke eesmärk."