EAS: Saksa turg on eksportijale avanenud

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 3. detsember 2014 kell 12:45
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
EAS: Saksa turg on eksportijale avanenud
EASi ekspordinõunik Tiina Kivikase sõnul oleks siinsetel ettevõtjatel tark oma toodetega liikuda Saksamaa turule.Foto: Marko Mumm
EASi ekspordinõunik Tiina Kivikas julgustab siinseid ettevõtjaid vaatama peale tuttavate lähiriikide ka Saksamaa turule. Keskenduma peaks seda tehes masina- ja metallitööstusele.
Aasta jooksul, mil Kivikas on Lõuna-Saksamaal Nürnbergis aidanud Eesti ettevõtetel suunduda sealsele turule, on ta enda sõnul näinud, et selleks on palju tööd tehtud, mis tasub ära.
“Tundub, et Saksamaa turg on eestlastele avanenud, enam seda nii väga ei kardeta,” rääkis intervjuus Äripäevale Kivikas, kes esines täna Kredexi ja Finance Estonia ekspordikonverentsil.
Läinud aastal oli Eesti ettevõtjatest Saksamaaga ekspordisuhetes 1600, mida peab Kivikas suureks arvuks, kui mõelda, et Eestis on ettevõtjaid kokku umbes 50 000. “Tahaks väga näha, et sel aastal on Saksamaale orienteeritud ettevõtjate number kasvanud.”
Esimesel kohal tööstus
Enim viiakse Saksamaale põllumajandustooteid, samuti keskendutakse ehitus- ja elektroonikasektorile. Kivikase hinnangul võiks eestlased tõsisemalt mõelda hoopis masina- ja metallitööstusele, sest Saksamaa on eelkõige tööstusriik. “Ka on Eestis arvestatav hulk plastikutootjaid,” lisas ta. “Isegi ettevõtja, kes toodab vaid kuni ühekiloseid plastikvidinaid, on Saksamaal partnereid leidnud.”
Kuigi Birmas ja Indias on firmadel odav toota, on Kivikas kuulnud Saksamaa tegijatelt, et nad on sellest pika tarneaja tõttu loobumas. “Nüüdseks peavad tarneajad olema kahe-kolmenädalased, seega peavad ettevõtjad otsima lähiturge,” selgitas Kivikas, lisades, et sakslane vaatab esmalt Tšehhi, Slovakkia ja Poola suunas. “Eesti on olnud nendele liiga kauge.”
Samas on eestlased ja sakslased töökultuurilt väga sarnased, Saksamaal on vaid ehk rohkem bürokraatiat, mis võib alguses ehmatada. Kõige rohkem aga pidurdab siinseid ettevõtjaid Saksamaale minemast tõdemus, et nad ei oska saksa keelt, kuigi seda muret on lihtne lahendada.
“Sakslane armastab oma keelt rääkida. Tuleb võtta saksa filoloog või seda keelt rääkiv inimene müügijuhiks ja tee on lahti,” õpetas Kivikas. “Pealegi on sakslased eestlastega palju sarnasemad kui põhjamaalased. Kui rootslane peab näiteks läbirääkimisi, siis ei tehta otsuseid kohe, aga Saksamaal on hierarhia paigas: ülemus teeb otsuse ja ülejäänud kuulavad teda. Asjad käivad kiiresti. Ollakse konkreetsed.”
Ümber nurga Saksamaale
Kivikas soovitas eestlastel avada silmad kogu vana Euroopa suhtes, nimetades riikidest Hollandit, Prantsusmaad, Šveitsi ja Luksemburgi. “Luksemburg on küll väike riik, aga neil on pakkuda väga palju suhteid teenindussektoris.”
Nutikamad teevad koostööd aga nende riikide tegijatega, kellel juba on tihe partnerlus Saksamaaga. Head näited on Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia ja Poola. “Mis puudutab teenindussektorit ja e-teenuseid, siis Slovakkia jookseb varsti Eestist mööda. Et Saksamaale pääseda, tuleb nendega koostööd teha.”
Eestlased omakorda suudavad sakslastele pakkuda teadmisi riikidest ja rahvustest, mis on neile võõrad. Sakslased tahavad teha koostööd Venemaa, Armeenia, Tadžikistani ja Kasahstaniga, kellega saaksid eestlased aidata kontakte luua. “Huvi nende maade vastu on suur. Saksa ettevõtjad on minult küsinud, kuidas nad pääseksid Kasahstani turule ja kes neid aitaks,” kinnitas Kivikas.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Tööstus
Hetkel kuum