• Jaga lugu:

    EAS: Saksa turg on eksportijale avanenud

    EASi ekspordinõunik Tiina Kivikase sõnul oleks siinsetel ettevõtjatel tark oma toodetega liikuda Saksamaa turule.Foto: Marko Mumm

    EASi ekspordinõunik Tiina Kivikas julgustab siinseid ettevõtjaid vaatama peale tuttavate lähiriikide ka Saksamaa turule. Keskenduma peaks seda tehes masina- ja metallitööstusele.

    Aasta jooksul, mil Kivikas on Lõuna-Saksamaal Nürnbergis aidanud Eesti ettevõtetel suunduda sealsele turule, on ta enda sõnul näinud, et selleks on palju tööd tehtud, mis tasub ära.
    “Tundub, et Saksamaa turg on eestlastele avanenud, enam seda nii väga ei kardeta,” rääkis intervjuus Äripäevale Kivikas, kes esines täna Kredexi ja Finance Estonia ekspordikonverentsil.
    Läinud aastal oli Eesti ettevõtjatest Saksamaaga ekspordisuhetes 1600, mida peab Kivikas suureks arvuks, kui mõelda, et Eestis on ettevõtjaid kokku umbes 50 000. “Tahaks väga näha, et sel aastal on Saksamaale orienteeritud ettevõtjate number kasvanud.”
    Esimesel kohal tööstus
    Enim viiakse Saksamaale põllumajandustooteid, samuti keskendutakse ehitus- ja elektroonikasektorile. Kivikase hinnangul võiks eestlased tõsisemalt mõelda hoopis masina- ja metallitööstusele, sest Saksamaa on eelkõige tööstusriik. “Ka on Eestis arvestatav hulk plastikutootjaid,” lisas ta. “Isegi ettevõtja, kes toodab vaid kuni ühekiloseid plastikvidinaid, on Saksamaal partnereid leidnud.”
    Kuigi Birmas ja Indias on firmadel odav toota, on Kivikas kuulnud Saksamaa tegijatelt, et nad on sellest pika tarneaja tõttu loobumas. “Nüüdseks peavad tarneajad olema kahe-kolmenädalased, seega peavad ettevõtjad otsima lähiturge,” selgitas Kivikas, lisades, et sakslane vaatab esmalt Tšehhi, Slovakkia ja Poola suunas. “Eesti on olnud nendele liiga kauge.”
    Samas on eestlased ja sakslased töökultuurilt väga sarnased, Saksamaal on vaid ehk rohkem bürokraatiat, mis võib alguses ehmatada. Kõige rohkem aga pidurdab siinseid ettevõtjaid Saksamaale minemast tõdemus, et nad ei oska saksa keelt, kuigi seda muret on lihtne lahendada.
    “Sakslane armastab oma keelt rääkida. Tuleb võtta saksa filoloog või seda keelt rääkiv inimene müügijuhiks ja tee on lahti,” õpetas Kivikas. “Pealegi on sakslased eestlastega palju sarnasemad kui põhjamaalased. Kui rootslane peab näiteks läbirääkimisi, siis ei tehta otsuseid kohe, aga Saksamaal on hierarhia paigas: ülemus teeb otsuse ja ülejäänud kuulavad teda. Asjad käivad kiiresti. Ollakse konkreetsed.”
    Ümber nurga Saksamaale
    Kivikas soovitas eestlastel avada silmad kogu vana Euroopa suhtes, nimetades riikidest Hollandit, Prantsusmaad, Šveitsi ja Luksemburgi. “Luksemburg on küll väike riik, aga neil on pakkuda väga palju suhteid teenindussektoris.”
    Nutikamad teevad koostööd aga nende riikide tegijatega, kellel juba on tihe partnerlus Saksamaaga. Head näited on Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia ja Poola. “Mis puudutab teenindussektorit ja e-teenuseid, siis Slovakkia jookseb varsti Eestist mööda. Et Saksamaale pääseda, tuleb nendega koostööd teha.”
    Eestlased omakorda suudavad sakslastele pakkuda teadmisi riikidest ja rahvustest, mis on neile võõrad. Sakslased tahavad teha koostööd Venemaa, Armeenia, Tadžikistani ja Kasahstaniga, kellega saaksid eestlased aidata kontakte luua. “Huvi nende maade vastu on suur. Saksa ettevõtjad on minult küsinud, kuidas nad pääseksid Kasahstani turule ja kes neid aitaks,” kinnitas Kivikas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Rasmus Pikkani: ärme investeeri nii, nagu homset ei oleks
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Jätkusuutlikule investeerimisele ja pensionifondidele mõtlevad inimesed peaksid lähtuma ennekõike soovist aidata luua endale ning oma järeltulijatele paremat tulevikku, mitte üksnes ahvatlusest haarata kinni järjekordsest uuest ja tulusast investeerimistrendist, kirjutab Luminori Baltikumi pensioniüksuse juht Rasmus Pikkani.
Uus nädal algas Tallinna börsile edukalt
Tallinna börs alustas juuni viimast nädalat tugevalt, kui indeks kerkis 0,86%. Vilniuse börs tõusis 0,28%, aga Riia langes 0,67%. Balti Benchmark indeks lõpetas päeva 1,13% kõrgemal.
Tallinna börs alustas juuni viimast nädalat tugevalt, kui indeks kerkis 0,86%. Vilniuse börs tõusis 0,28%, aga Riia langes 0,67%. Balti Benchmark indeks lõpetas päeva 1,13% kõrgemal.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Automüüjad vaatavad elektrikaubikute käsule altkulmu Lisakulu lööks otse tarbija rahakotti
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.
Kohalikud automüüjad vaatavad kõhklusega kliimaleppele punktile, mille järgi peaks ka kaubaveoks kasutama elektri jõul liikuvaid sõidukeid. See tähendaks nende hinnangul järeleandmisi sõidu pikkuses ja koorma raskuses, aga tõstaks ka veetava kauba hinda.