Rünnak seisaku vastu

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 10. detsember 2014 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rünnak seisaku vastu
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junckeri plaanib 315 miljardi eurost investeeringut Foto: EPA
Eesti on välja pakkunud 32 projekti, mida võiks potentsiaalselt rahastada Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri kavandatavast 315 miljardi euro suurusest investeeringute plaanist.
Võrdluseks on Läti esitanud 58 ja Leedu 23 projekti. Kokku oli teisipäeval avaldatud nimekirjas liikmesriikidest ligi 2000 projektiideed kogumaksumusega 1,3 triljonit eurot. Nimekiri ei ole lõplik.
Eesti esitatud projektidest on lõviosa teadmispõhise ja digitaalse majanduse vallast, kokku 12. Energiasektoris vaatavad nimistust vastu tuttavad regionaalse LNG terminali projekt ja gaasitoru Balticconnector ning Balti elektrivõrkude sünkroniseerimine Euroopa elektrivõrkudega.
Ka kõige kallim projekt on seotud energiasektoriga, puudutades investeeringuid õli tootmise suurendamiseks põlevkivist elektri tootmise asemel. Neid investeeringuid pärsib praegu nafta hinna järsk langus maailmaturul. Komisjoni paketi eesmärk aga ongi n.ö turutõrkeid õgvendada.
"Meie põhimõte oli, et tahame pildis hoida oma riiklikke prioriteete," rääkis Riigikantselei Strateegiabüroo nõunik Henry Kattago. Kattago oli Eesti esindaja ELi tasemel rakkerühmas, mis tegi investeerimiskavale esmast eeltööd, kaardistades vajadused ja probleemid ning pannes kokku võimalike projektide nimekirja. Eestis sündis nimekiri koostöös ministeeriumide ja kohalike omavalitsustega, kes ettepanekud esitasid.
Nimistus on ka Eesti Energia elektrijaam Auveres ja Viru Keemia Grupi Petroter III.
Transpordialalt on projektiloendis Rail Baltic, aga ka näiteks alternatiivse ühenduse loomine Soomega lisaks Tallinna-Helsingi liinile ning Narva bussiterminali rekonstrueerimine.
Teadus- ja arendustegevuse alalt on Eesti nimekirja kandnud mitmed Euroopa teadusruumi ühisalgatused nagu osalemine neutronkiirgusallika ja biomolekulaarpanga projektis, IKT alal on loendis erinevad e-teenuste platvormid.
Raha Euroopas on, aga investeeritakse vähe ja see on majanduse kidumise üks peamisi põhjuseid. Euroopa Komisjoni majanduskasvu valdkonna eest vastutava asepresidendi Jyrki Kataineni sõnul tuleks täiendavalt investeerida 300 mld eurot aastas, et Euroopa majanduskasvu potentsiaal ei kannataks ja Euroopa konkurentidest liialt maha ei jääks.
Euroopa Komisjoni investeerimiskava oodatav maht on 315 mld eurot ning eesmärk mõjuda katalüsaatorina erasektori investeeringute kaasamiseks.
Oodatud on projektid, mis aitavad täita ELi tasemel seatud eesmärke, on tugeva sotsiaalmajandusliku mõjuga ning soovitavalt investeerimisküpsed järgmise kolme aasta jooksul.
Järgmise sammuna peavad investeerimiskava heaks kiitma ELi valitsusjuhid ja Euroopa Parlament
2015. a keskpaigaks peaks Euroopa uus strateegiliste investeeringute fond käivitunud olema. Selleks ajaks on käivitunud ka paketist osa võtta soovivate ettevõtete nõustamiskeskus, mille loob EIB koos teiste osapooltega. Eelkõige oleks sellest abi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele.
2016. a keskel on aeg esimesi kokkuvõtteid teha
Kriitikud peavad "alkeemiaks"
Teisipäeval arutasid Junckeri investeerimiskava ELi rahandusministrid ning tuleval nädalal oodatakse Ülemkogult ka ELi valitsusjuhtide heakskiitu.
Kava koosneb kolmest osast - Euroopa strateegiliste investeeringute fondist, mis peab aitama projektid erakapitalile atraktiivsemaks muuta, võttes osa projekti riskist Euroopa maksumaksjate kanda. Teise osa moodustab nimekiri projektidest. Kolmanda osa reformid ELi ühisturul püsivate tõkete kõrvaldamiseks ja üldise ärikliima parandamiseks.
"Nii on kindlustatud, et see initsiatiiv ei jää vaid ühekordseks algatuseks," ütles Katainen teisipäeval Brüsselis rahandusministrite kohtumise järel.Investeerimiskava elluviimisega seotud Euroopa Investeerimispanga (EIB) juhi Werner Hoyeri sõnul ei tähenda nimekirjas olemine aga veel seda, et projekt rahastust saab. Projektide hindamine alles tuleb ja seda teevad eksperdid.Küll aga kummutab pikk nimekiri väited, et sobivaid investeerimisprojekte napib. Esitatud projektidest on 500 miljardi euro väärtuses sellised projektid, mida saaks käivitada lähema kolme aasta jooksul.
Nimekirju on tegelikult kaks. Lisaks liikmesriikidest laekunud ettepanekutele pani oma nägemuse võimalikest projektidest kokku ka Euroopa Komisjon. Eestiga seotud projektidest on seal näiteks lairibavõrkude väljaehitamine maapiirkondades, tarkade elektrivõrkude ehitamine ja regionaalsed energiaprojektid.
Henry Kattago rõhutas, et kõik nimekirjad on illustratiivsed ning projektide rahastamise protsess alles läbirääkimisel. "See ei ole mingi shopping list, et nüüd hakkab ostlemine," ütles ta. "Ma ei taha ootusi üles ajada."
Küsimusele, kas Euroopa Liidust lubatud toetus sellistele projektidele nagu Rail Baltic on nüüd lihtsalt uue nime all uude investeerimiskavasse ümber tõstetud, vastas Kattago, et nii see ei ole. Uue fondiga tekib uus finantsinstrument, mida Eesti võib kaaluda kui võimalikku alternatiivi projekti omaosaluse finantseerimiseks. Euroopa Liidu seitsmeaastase eelarveraamistiku kokkulepete avamist Eesti ei soovi ega pea otstarbekaks.
Mitmed projektid Eesti nimistus on kavandatud kahasse teiste riikidega, eelkõige Läti, Leedu, Soome ja Rootsiga, mis on projektide hindamisel kindlasti plussiks.Kriitikud on Euroopa Komisjoni juhi Jean-Claude Junckeri suure võimendusega investeerimiskava nimetanud "alkeemiaks", kus igast sisse pandud eurost peab saama 15 eurot.
ELi eelarvest läheb investeerimiskavasse 16 miljardit eurot ja EIB panustab programmi 5 miljardit eurot. Ülejäänud raha loodetakse kaasata erainvestoritelt - sellest sõltubki lõpuks paketi edu. Ka liikmesriigid on oodatud paketti lisaraha panustama, kuid ELi riikide võlataset arvestades on võimalused piiratud.
Jyrki Katainen euroala eelarve ja võlareeglites järeleandmise võimalust ei näinud. "Fookus ei saa olla riigivõla maksimeerimisel," ütles Katainen. Liiga suure koormuse kuhjamine maksumaksjale võib turgude usalduse taas kõikuma lüüa ja teha tühjaks positiivse mõju uue võlaga rahastatud investeeringutest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum