Eesti ja Soome energiakoostöö mõraneb

Taavi Rõivas ja Alexander Stubb  Foto: EPA

Peaminister Taavi Rõivase mullu sügisel sõlmitud energiakoostöölepe Soomega on hakanud mõranema pärast seda, kui põhjanaabrite energiafirma Gasum loobus osalemast Balticconnectori investeerimistaotluses.

Reede pärastlõunal, vahetult enne võidupüha ja jaanipäeva, teatas Elering ootamatult, et esitas küll investeerimistaotluse Eesti ja Soome regulaatoritele gaasiühenduse Balticconnector rajamiseks, kuid seda ilma Soome koostööpartner Gasumita. Eleringi tegevjuht Taavi Veskimägi selgitas, et kui algselt oli plaan, et rahastamist asuvad taotlema Elering ja Soome Gasum ühiselt, siis juuni keskel selgus, et soomlased ei tule vaatamata korduvatele läbirääkimistele arusaamatutel motiividel rahastamistaotlusega kaasa.

Tegu on ühe osaga mullu sügisel sõlmitud peaminister Taavi Rõivase ja Soome toonase peaministri Alexander Stubbi kokkuleppest, mille järgi ehitatakse regionaalne LNG terminal Soome ning sellega ühendatakse läbi Balticconnectori ka Baltimaad. Balticconnecctori toppamine võib omakorda ohtu seada kogu regiooni veeldatud maagaasi (LNG) terminali projekti.

Eesti valitsuse pressiosakond teatas, et peaministrite kokkulepe peab ning Soome uus peaminister Juha Sipilä kinnitas seda ka Tallinnas käies. Eelmisel nädalal kutsus majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kokku nn töökoosoleku, kus koostöös diplomaatidega püüti leida lahendus kahe riigi erinevale tõlgendusele sõlmitud kokkuleppest ning leida ühine keel.

Alexela jätkab oma terminali rajamist

Norbert Kaareste, Alexela pressiesindaja 

Alexela jälgib kindlasti huviga Eesti-Soome gaasitrassi Balticconnector rajamise kulgu ja teeb tihedat koostööd Elering Gaasiga selles projektis. Kuna Alexela ei puutu Elering Gaasi ja Gasumi suhetesse, ei saa me ka arenguid kommenteerida.

Mis puudutab Alexela rajatavasse Paldiski LNG-terminali, siis hetkel on lõppjärgus ehitusloa menetlus ning ettevalmistamisel rahvusvaheline ehitushange. Näeme jätkuvalt potentsiaali, et selle kümnendi lõpuks käivitub Paldiskis regiooni konkurentsivõimelisim LNG terminal, mahutavusega 160 tuhat kuupmeetrit.

Soomlaste segane jutt

Äripäev üritas saada soomlaste selgitust, kuid põhjanaabrite vastused jäid kas segaseks või napisõnaliseks. Nii saatis Gasumi pressiesindaja Olga Väisänen Äripäevale kommentaari, milles väidab, et Gasum teeb Eleringiga Balticconnectori projektis koostööd. "Gasum ja Elering on nõustunud jätkama kokku lepitud plaaniga esitada Euroopa Komisjonile investeerimistaotlus mitte varem kui 2017. aasta teises pooles," ütles Väisanen üllatuslikult.

Väisaneni selgitusel vajavad mitmed teemad veel arutamist, sealhulgas gaasituru avamine. Samuti leppisid tema sõnul Soome ja Eesti kokku LNG projekt täita siis, kui see on tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Väisaneni sõnul vajab porjekt aga veel põhjalikke turu- ja tehnilisi analüüse selleks, et tagada Euroopa Liidult rahastamisotsus.

Eleringi selgitusel ei takista aga miski rahastamistaotluse esitamist. Vastupidi, oluline on taotlus esitada, kuna see võimaldaks projekti, muu hulgas uuringutega edasi minna. Sarnane praktika on olnud ka näiteks Eesti-Läti kolmanda elektriühenduse ja Leedu-Poola gaasiühenduse puhul.

Mõlemad projektid on juba saanud Euroopa Komisjonilt positiivse rahastamisotsuse ja osa uuringuid tehakse alles projektide edasistes etappides. Võrreldes nimetatud kahe projektiga on Balticconnectori küpsus Eleringi kinnitusel vajaliku ettevalmistuse osas praeguseks juba vähemalt samal tasemel või isegi parem.

Veskimäe sõnul on kõik dokumendid ja analüüsid Balticconnectori ehituseks raha taotlemiseks koos. Investeerimistaotluse esitamisega käivitub protsess Euroopa kaasfinantseerimise saamiseks. Gasumi otsus protsessi pidurdada jäi Veskimägile arusaamatuks. Seevastu Gasum puikles vastusest.

Küsimusele, kust on tulnud kahe ettevõtte vahel tähtaegade ja tegevuste ebakõla, jättis Gasumi juhtkonna assistent Henna Walker sisuliselt vastamata. "Nii näeme meie tänast olukorda," ütles ta vaid.

Veelgi üllatavam oli Soome töö- ja majandusministeeriumi energeetikaosakonna peadirektori asetäitja Herkko Pliti vastus küsimusele, kas peaministrite kokkulepe on mõranemas ning miks Soome Gasum kokkulepet omatahtsi tõlgendab. "Ma ei ole Gasumi ja Eleringi kokkulepet näinud, nii et ma ei saa seda üldse kommenteerida. Peaministrite, Rõivase ja Stubbi, kokkulepe on ainult inglise keeles, seega ei saa olla küsimus tõlkes kaotsi minemises," ütles varem Balticconnectori teemal avalikult sõna võtnud Plit. Samas lisas Plit, et Soome valitus toetub peaministrite kokkuleppele ning tema ei saa kommenteerida Gasumi ja Eleringi omavahelist kokkulepet, mida polevatki valitsusele edastatud.

Soome ja Eesti peaminister leppisid mullu, pärast kolm aastat kestnud vaidlusi ja vahetult enne tänavusi parlamendivalimisi mõlemas riigis, kokku vedelgaasi terminali rajamise.

Kokkuleppe sõlmisid 17. novembril 2014 peaminister Taavi Rõivas ja toonane Soome peaminister Alexander Stubb.

Toona olid peaministrid üksmeelel, et kõikidest küsimustest olulisem on energiajulgeolek, mis on ka tööde planeerimise ja alustamise kiirusel määravaks.

Kokkulepe hõlmas seda, et Balticconnectori valmimistähtajaks on 2019. aasta. Samas ajaraamistikus pidi tekkima ka LNG terminal, mille tööde rahastustaotlus pidi Soome poolelt esitatud olema 2016. aastaks. 

Soome ehitatakse suurem ja Eestisse vajadusel väiksem LNG terminal ning piirkonda ühendaks Balticconnector. LNG terminaliga koos ehitatakse Lätti maa-alune gaasihoidla.

Projekti eest vastutab Eestis Elering ning Soomes Gasum.

Gasum Oy-l on kaks omanikku: Soome riik (75%) ja OAO Gazprom (25%).

Gazpromi gaasitarneleping kehtib Soomega kuni 2025, Eestiga kuni 2015 lõpuni.

Gasumi topeltmäng

Äripäeva nõustanud ekspertide hinnangul võib Gasum venitamistaktikat kasutades mängida aga topeltmängu. Soome üritavat taktikaliselt Vene gaasifirmaga Gazprom tantsides enda jaoks teha majanduslikult kasulik käik ja kaubelda välja soodsamad tingimused.

Vastupidiselt Eestile ei ole Soome riigifirmal ka LNG ja Balticconnectoriga kiiret, kuna nende tarnelepingleping turuvalitseja Gazpromiga kehtib 2025. aastani, samas kui Eestil peaks see lõppema tänavu.

Kuigi Elering on lubanud rahastamistaotlusega üksi edasi minna, seab soomlaste tõrksus ometi ohtu kogu plaani, sest püsib risk, et Euroopa Komisjon keeldub projekti rahastamast juhul, kui puudub kahe riigi koostöö.

Balticconnector koosneb 81 km merealusest gaasi ülekandetorust, 22 km pikkusest Soome maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust ning 47km pikkusest Eesti maismaal paiknevast gaasi ülekandetorust koos gaasivoogusid võimaldavate kompressorjaamadega mõlemal pool Soome lahte.

Balticconnector võimaldab Eesti ja Soome ülekandevõrkude vahelisi gaasivoogusid kuni 7,2 miljonit kuupmeetrit ööpäevas.

Balticconnectori maksumuseks on kavandatud 250 miljonit eurot, millest Eesti osa oleks 130 miljonit eurot.

Eesti-Läti vahelise ühenduse tugevdamine läheb maksma 35 miljonit eurot.

Ehituskulud on kavas jaotada Eesti ja Soome vahel vastavalt investeeringute geograafilisele paiknemisele.

Veskimägi: läheme plaaniga üksi edasi

Mõni aeg tagasi tuli uudis, et Elering esitas investeerimistaotluse Eesti ja Soome gaasiühenduse Balticconnector rajamiseks üksi, ilma soomlasteta. Mida see sisuliselt tähendab?

Sisuliselt tähendab see seda, et kõik dokumendid/analüüsid Balticconnectori ehituse raha taotlemiseks on koos. Ja investeerimistaotluse esitamisega käivitub protsess Euroopa Liidu kaasfinantseeringu saamiseks Balticconnectori ehituseks. Uuringuteks on juba 5,4 miljonit eurot eraldatud.

Kui algselt oli plaan, et rahastamist asuvad taotlema Elering ja Soome Gasum ühiselt, siis hiljuti sai selgeks, et soomlased ei tule kahjuks arusaamatutel motiividel rahastamistaotlusega kaasa.   

Kas see seab ohtu Balticconnectori rajamise?

Vastupidi, kõigi dokumentide/analüüside olemasolu annab võimaluse regulaatorite ja Euroopa Komisjoni tahte korral juba sel aastal teha positiivne rahastamisotsus. Turu-uuringu käigus näitasid turuosalised üles suurt huvi ühenduse rajamise ja kasutamise vastu.

Kui ka Gasum kaasa ei tule, siis Elering on Euroopa Komisjoni positiivse rahastamisotsuse korral valmis ka üksi minema projektiga edasi. Sellisel juhul ehitame ühenduse valmis ja taotleme ühendust Soome olemasoleva maagaasi ülekandevõrguga.

Kuidas see mõjutab LNG terminali rajamist Soome? Mis seisus see praegu on?

Regionaalse LNG terminali rajamiseks kas Eestisse või Soome on eeltingimus ühtne Balti-Soome gaasiturg. See saab realiseeruda ainult koos Balticconnectoriga, nii nagu tekkis ühtne Põhja-Balti elektriturg läbi Estlinki ühenduste.

Mis seisus on mullu peaminister Taavi Rõivase ja toonase Soome peaministri Alexander Stubbi kokkulepe, et gaasiturud ühendatakse ja taristu rajatakse hiljemalt 2019. aastaks?

Just nimetatud kokkuleppest Elering lähtus Balticconnectori investeerimistaotluse esitamisel. Me soovime seda kokkulepet täita. Kokkuleppes on fikseeritud, et rahastamistaotlus Balticconnectori rajamiseks esitatakse 2015. aastal. Töötame selle nimel, et Balticconnector 2019. aastaks valmis ehitada.

Jaga lugu:
Seotud lood
Kõik seotud lood
Hetkel kuum