Brüssel kohendas eelarvereegleid, abi Pariisile ja Roomale

See võib aidata Prantsusmaal ja Itaalial, mis said kevadeni ajapikendust, ELi eelarvenõuded täita, vahendas agentuur Bloomberg.

Täpsustatud reeglid annavad Euroopa Komisjonile rohkem vabadust riikidele antavaid juhiseid timmida, et need paremini arvestaks riigi majanduse seisu ja võlataset.

Kui riik, mis täidab eelarvedefitsiidi normi (defitsiit ei tohi ületada 3% SKPst), tõestab, et majanduskasv on potentsiaalsest tempost oluliselt aeglasem, on võimalik investeeringute tegemiseks eelarvereeglitest mööndusi, näiteks ajapikendust, saada. Samuti on selline võimalus struktuursete reformide tegemisel.

„Meil on majanduskasvu vaja niisama palju kui korras riigirahandust,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis.

Ka Euroopa Keskpank kavandab praegu täiendavat stiimulit euroala majanduskasvu ergutamiseks. Panga juht Mario Draghi on öelnud, et riigieelarves olemasolevat manööverdamisruumi tuleks maksimaalselt ära kasutada investeeringuteks, et parandada majanduskasvu potentsiaali pikemas perspektiivis.

Prantsusmaal ja Itaalial on märtsini aega komisjoni veenmiseks, et nende alanud aasta eelarvekavad vastavad ELi reeglitele. Prantsusmaa on eelarvereegleid korduvalt rikkunud ja riskib sanktsioonidega, Itaalia on aga kõrgendatud tähelepanu all oma kõrge võlakoorma pärast, mille vähendamiseks pole valitsus veel piisavalt palju ära teinud.

Täna avalikustatud täpsustatud reeglid kohtlevad riike erinevalt, sõltuvalt sellest, kas nende rahandus on korras või on nende suhtes algatatud ülemäärase defitsiidi protseduur. Reeglite rakendumist mõjutab ka hinnang majanduse olukorrale, mis võib olla kas: head ajad, normaalsed ajad, halvad ajad, väga halvad ajad või erakordselt halvad ajad.

Komisjon teatas, et nn investeeringute klauslit, mis annab riikidele lisaaega eelarvereeglite täitmiseks, võib kasutada ka projektide jaoks, mida kaasrahastab EL. Seda võimalust saavad aga n.ö preemiana kasutada vaid riigid, mille suhtes ei ole alustatud korrigeerivat protseduuri.

Kui riigid teevad sissemakseid värskelt loodud Euroopa strateegiliste investeeringute fondi (nn Jean Claude Juncker 315 mld euro plaan), siis riigi võlatase sellest ei kasva. Sellised riigid, mis fondi panustavad, saavad koha ka fondi nõukogus. Asepresident Jyrki Katainen ütles, et fondi saavad panustada ka ELi välised riigid, kuid seda pole veel otsustatud, kuidas nad sellisel juhul nõukogus  esindatud oleksid. Nõukogu otsustab fondi strateegia ja selle alluvuses on ekspertide paneel, mis langetab otsused konkreetsete investeerimisprojektide kohta.

„Projektide valimise protsess ei ole poliitiline,“ ütles Katainen. Investeerimisfondis ei saa olema kvoote, kui palju võib investeerida konkreetsetesse riikidesse või sektoritesse. Loeb see, kui hea on projekt.