Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pankade laenudebatt

    Olavi Pakkonen (vasakult), Petri Nikkilä, Priit Perens ja Riho Unt.Foto: Andras Kralla

    Äripäev kajastab, kuidas Eesti pankade juhid tegid täna tagasivaate 2014. pangandusaastale, arutlesid makromajanduse hetkeseisu, pangateenuste tuleviku ja vastutustundliku laenamise teemadel ning suunasid pilgu ka 2015. aastasse.

    Debatil osalesid:- Priit Perens (Swedbank);- Riho Unt (SEB Pank);- Aivar Rehe (Danske Bank);- Petri Nikkilä ja Olavi Pakkonen (Nordea Pank);- Meelis Paakspuu (DNB Pank).
    Kuidas on see aasta möödunud?
    Nikkilä: Nordea jaoks oli see aasta hea. Me ei ole väga agressiivsed turul, pigem keskendume oma peategevusele. See on olnud hea aasta.
    Perens: Sõltumata kuuldustest aasta alguses, et SKP langeb, on meil läinud hästi. Selle aasta märksõna on rekordmadalad intressid ja kuidas hoida efektiivsust.
    Unt: Ootused selleks aastaks olid pisut suuremad. Üllatusi oli palju see aasta: Venemaa ja Ukraina konflikt. Oleme saanud õppetunde Leedult ja Lätilt, mis puudutab liha ja piima sanktsioone. Deposiidid on kasvanud hästi.
    Paakspuu: Me oleme Eestis väiksemad kui teised. Näeme palju vaeva, et tulla uute toodetega välja. Üritame olla natukene teistmoodi. Samas jääda konservatiivseks riigipoliitika poole pealt.
    Rehe: Danske on tulnud ettevõtlusturule jõuliselt. Meeskonnale ütlen, et numbrid on ilusad, aga peab jälgima kasvu. Saavutada efektiivsust on suur töö. Oleme elus.
    Kas pangad on riskivabad?
    Unt: Regulatsioone tuleb praegu palju sisse. Pangad kindlasti ei ole riskivabad. SEB ja Swedbank on panga järelevalve all. Eesti pangad on väga väikesed Euroopa konstekstis.
    Kas regulatsioonidest on oodata muudatusi, mis mõjutavad kliente?
    Perens: Regulatsioone saab jagada kolmeks: see, mis muudab panka likviidsemaks, kuidas ja mis tingimustel laenu antakse ja kolmandaks on see, et pangale antakse maksuameti funktsioon.
    Paakspuu: Regulatsioonid, mis on tehtud pankadele, on suunatud suurtele pankadele. Meil on siin väiksed tegijad.
    Miks pangad korjavad turult raha?
    Rehe: Ma pooldan vastutustundlikku laenamist. Sellel aastal realiseerusid 2012. ja 2013. aasta eesmärgid. Ettevõtted muutusid julgemaks. Hakati investeerima, tooted ja teenused muudeti efektiivsemaks. Laenamistempo on selline, mis ei too kohe majanduskasvu.
    Pakkonen: Eesti pangandussektor on väga heas seisus. Meil on probleem nõudluses. Eestis tundub, et marginaalid on suured. Ettevõtete jaoks on laenutingimised Eestis väga head.
    Miks on laenumahud väikesed?
    Unt: Majandus on selline. Regulatsioon majanduskasvu ümber on korras.
    Perens: Kui ma vaatan Rootsi kolleege, kuhu nad raha laenavad, siis on see kinnisvara, mida ehitatakse teadusülikoolidele. See on nende eksport. See on osa Eesti majanduse omapärast, et ei ole vaja suurtesse projektidesse investeerida.
    Kas järgmise aasta laenumahud kasvavad?
    Paakspuu: See oleneb, mis toimub Venemaal ja sealsete sanktsioonidega.
    Perens: Ma ei nõustu. Ma ei näe, et ettevõtetel on hirm, mis puudutab neid sanktsioone. Rubla kursi kõikumine mõjutab.
    Unt: Kui vaatame meie majandusstruktuuri, siis Venemaa mõjutab 20% meie ettevõtteid. Järgmine aasta on sama, mis see aasta laenumahtude osas. See on parim.
    Paakspuu: Järgmisel aastal püsivad marginaalid nulli lähedal.
    Rehe: Me peame oleme turul konkureerivad, toome marginaalid alla.
    Kas e-residentsus mõjutab panku?
    Pakkonen: See on veel täpselt läbi mõtlemata. Seadus ütleb, et peame oma klienti näost näkku identifitseerima.
    Unt: Kindlasti rakendub pankadele see, et me peame teadma, mis äri hakkab läbi käima. Peame aru saama, mis on kliendi huvi siis äri ajada. Kas see on põhjendatud või mitte. Et ei toimuks maksude optimeerimist.
    Sel aastal on tulnud turule mitu ettevõttet, kes konkureerivad pankadega: TransferWise ja isePankur. Kas see mõjutab järgmisel aastal panga tegevust rohkem?
    Rehe: Ei.
    Perens: Jah. Alguses kindlasti.
    Unt: Keegi ei osanud ju arvata, et SMS-laen saab olema probleem. Täna see on. Klient kannatab. Inimestel on huvi riskantsematesse äridesse siseneda. Aga kas ta saab aru, kui suur on risk? Seda ma ei usu.
    31% ei saa täna eluasemelaenu.
    Perens: Me tahame anda täna laenu.
    Unt: Kõlab uskumatult.
    Perens: 2007. aastal kirjutati, kas vaene inimene ei või laenu saada. 2009 öeldi: "Ahvid, miks te andsite laenu?" Tookord oli laenamine vastutustundetu.
    Räägime üldiselt järgmisest aastast.
    Rehe: Konkurents läheb järgmisel aastal aktiivsemaks, kui mitte öelda agressiivsemaks. Sanktsioonid, kui säilivad, siis mõjutavad. Valimiste hõngu on ka kindlasti tunda.
    Paakspuu: Järgmisel aastal kindlasti võitlus klientide pärast on aktiivsem. Konkurents muutub aktiivsemaks.
    Unt: Laenukasv ei ole eesmärk omaette. Käibekasv peaks toimuma mõistlikult. Järgmisel aastal hiilib Venemaa mõju siiski sisse. Pangad on meil tugevad ja valmis konkurentsiks. See on oluline. Uus aasta tuleb sarnane tänavusele.
    Perens: Arvan ka, et tuleb sarnane sellele aastale. Intressid jäävad madalaks. Mobiilipangandus on ilmselt populaarne ja selles toimub revolutsioon.
    Nikkilä: Järgmine aasta ei saa olema lihtne.
  • Hetkel kuum
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Balti börse vedas Leedu energiaettevõte
Kolmapäeval tegi Balti turgudel suurima käibe Ignitis grupe. Balti koondindeks edenes +0,21% ja Tallinna börs +0,26%. Riia börs taandus -0,06% ning Vilniuse börs -0,18%.
Kolmapäeval tegi Balti turgudel suurima käibe Ignitis grupe. Balti koondindeks edenes +0,21% ja Tallinna börs +0,26%. Riia börs taandus -0,06% ning Vilniuse börs -0,18%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Eesti üks paremaid juhte: uhke tunnistada, et olen palju vigu teinud “Juhi juttude” värskes saates Annika Arras
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
"Olen elus nii palju vigu teinud, seda on uhke tunnistada," ütleb saates selle aasta parima juhi konkursi üks finaliste, Miltton New Nordicsi juht Annika Arras. "Mingites asjades läbipõrumine on hädavajalik."
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Robotit arendav Eesti idufirma kaasas 1,5 miljonit eurot
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Eesti idufirma 10Lines kindlustas 1,5 miljoni euro suuruse investeeringu, et laiendada tegevust Ameerika Ühendriikides.
Tartu automüüja ostab kodulinna konkurendi
Peugeot’ ja Fiati edasimüüja Ascar Tartu OÜ ostab samuti ülikoolilinnas tegutseva Carring ASi, mis tegeleb Alfa Romeo, Jeep’i ja Opelite müügiga.
Peugeot’ ja Fiati edasimüüja Ascar Tartu OÜ ostab samuti ülikoolilinnas tegutseva Carring ASi, mis tegeleb Alfa Romeo, Jeep’i ja Opelite müügiga.