• Jaga lugu:

    Kreeka draamas uus vaatus

    Kreeka peaminister Antonis Samaras ja Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici Ateenas.Foto: Scanpix/Reuters

    Täna hääletatakse Kreeka parlamendis peaminister Antonis Samarase esitatud presidendikandidaati, mis annab aimu, kui tõenäoline on Kreekas erakorraliste valimiste stsenaarium.

    Arvamusküsitluste järgi saadaks edu Alexis Tsiprase juhitud Syriza parteid, mis tahab tagasi pöörata hulga avaliku sektori kulude kärpeid, mis olid Kreeka abiprogrammi tingimuseks, ning Kreeka võlast vähemalt osa maha kanda. See stsenaarium võib tekitada euroalal uue turbulentsi.
    Samaras vajab esitatud kandidaadile, Kreeka endisele eurovolinikule Stavros Dimasele, 300kohalises parlamendis vähemalt 200 saadiku toetust. Koalitsioonil on parlamendis 155 mandaati.
    „Kui Dimase toetus jääb alla 160 hääle, on olukord tõesti raske,“ ütles agentuurile Bloomberg Ateena arvamusküsitluste firma Alco tegevjuht Costas Panagopoulos. Kui aga toetushääli on üle 170, oleks see analüütikute arvates turgudele julgustav märk.
    Peaministri esitatud kandidaadi üle saab toimuda kolm hääletust. Kui kandidaat jääb parlamendis kinnitamata, tulevad erakorralised valimised. Esimene hääletus on täna õhtul.
    Läinud nädalal vallandas Samaras oma otsusega presidendivalimised ajas ettepoole tuua Kreeka börsil aktsiate ja võlakirjade müügilaine. Eile kerkis Kreeka kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootlus agentuuri Bloomberg andmeil 9.06 protsendile. Kolmeaastase tähtajaga võlakirjade tootlus kerkis aga veelgi kõrgemale, 10,83 protsendile, mis on märk, et investorid kardavad, et Kreeka ei tule oma võlgadega toime.
    Euroala riikidelt Kreekale antud abipakett hakkab lõppema. Läinud nädalal andsid euroala rahandusministrid Kreekale kaks kuud ajapikendust, kuna abipaketi tingimuste täitmise üle vaidlused alles jätkuvad. Seejärel vajaks Kreeka eurogrupi arvates uut abimeedet vähemalt julgestuslaenu näol, sest riik ei pruugi turgudelt mõistliku hinnaga laenu saada. Lähinädalad näitavad, kas Kreekas tuleb võimuvahetus ning mis siis Kreekast rahaliidus edasi saab.
    Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker väljendas lootust, et Kreeka ei tee vale valikut.
    „Ma arvan, et kreeklased, kelle elu on väga raske, teavad väga hästi, mida vale valimistulemus tähendaks Kreekale ja euroalale tervikuna,“ ütles ta hiljuti Euroopa ajakirjanikega kohtudes, vahendas EUObserver.
    Eile väisas Ateenat ka Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Pierre Moscovici.
    Täna küsis Euroopa Parlamendis Kreekat esindav saadik endiselt Euroopa Komisjoni rahandusvolinikult Olli Rehnilt, milleks selline hirmutamine Syriza ja Alexis Tsiprase võimuletulekuga Kreekas.
    "Ma olen aru saanud, et Alexis Tsipras toetab Kreeka jätkamist rahaliidus ja see on see, mis on tähtis," ütles Rehn, lisades, et Kreeka suur võlakoorem võib tõepoolest vajada restruktureerimist. Kuid seda pigem võla taagasimakse tähtaegade pikendamisega kui võlasumma vähendamisega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Pangaaktsiad upitasid Tallinna börsi järjekordse rekordini
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Heas hoos pangaaktsiad aitasid täna Tallinna börsil sulguda ajaloo kõrgeimal tasemele 1740,5 punkti.
Raadiohommikus: börsid ja miks energia nii kalliks muutub
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Kolmapäeval teatab teise kvartali tulemused elektroonikatööstus Harju Elekter. Ettevõtte juht Tiit Atso kommenteerib neid ja tulevikuplaane-väljavaateid Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis.
Leedu autovedajaid süüdistatakse orjapidamises Lisatud video Leedu juhtide karmist elust
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.
Leedu autovedajad on krahhi äärel: valitseb täielik veokijuhtide põud, kuna aastane kvoot kolmandatest riikidest pärit juhtide tööle lubamiseks sai täis juba mais ning kaks kuud kestnud ootamise järel teatas valitsus, et kvooti ei suurendata. Otsust võis mõjutada hiljuti avaldatud ajakirjanduslik dokumentaaluurimus Leedu vedajatest kui 21. sajandi orjapidajatest.