• Jaga lugu:

    Kreeka abiprogramm saab lisaaega

    Protestijad Kreeka parlamendi ees, mis võttis 2015. aastaks vastu peaaegu defitsiidita eelarve.Foto: Scanpix/Reuters

    Täna Brüsselis kohtunud euroala rahandusministrid otsustasid Kreekale anda kaks kuud lisaaega euroala riikidelt saadud abipaketi lõpetamiseks, mille järel on tõenäoline, et Kreeka taotleb alalisest päästemehhanismist ESM igaks juhuks n.ö julgestuslaenu.

    Eurogrupi juhi Jeroen Dijsselbloemi sõnul on ilmne, et abiprogrammi täitmist kontrolliv Euroopa Komisjoni, Euroopa Keskpanga ja IMFi esindajatest koosnev troika ei jõua aasta lõpuks viimase ülevaatusega ühele poole. Vaieldakse, sest Kreeka on vastu täiendavatele kokkuhoiumeetmetele, mida troika vajalikuks peab. Nii lükkub esialgu edasi ka Kreeka abipaketi viimase laenuosa väljamakse, mis on 1,8 miljardit eurot.
    Homme saavad ELi rahandusministrid troikalt ülevaate läbirääkimiste seisust. Ühtlasi esitab Kreeka valitsus Dijsselbloemi sõnul homme taotluse julgestuslaenu saamiseks pärast abiprogrammi lõppu.
    Kreeka peaminister Antonis Samaras eelistaks troika vihatud diktaadi alt täiesti vabaneda, kuid turud on teist meelt. Kui need plaanid sügise hakul välja käidi, tõusid Kreeka võlakirjade tootlused järsult. Nii on eurogrupp Dijsselbloemi sõnul valmis kaaluma Kreekale uut abimeedet, mille tingimused selguvad praegu kehtiva abiprogrammi lõppedes. Eestile sellest julgestuslaenust mingeid lisakohustusi ei tekiks, kommenteeris rahandusminister Maris Lauri.
    Kreeka on saanud eurogrupilt ja IMFilt alates 2010. aastast välisabi 240 mld eurot. Abi tingimused on nõudnud Kreekalt karmi kokkuhoidu ja kärpeid ning süvendanud kuus aastat väldanud majanduslangust.
    Positiivsema poole pealt võttis Kreeka parlament äsja vastu eelarve, mis esimest korda mitmete aastakümnete jooksul defitsiiti peaaegu ei planeeri. Tulevaks aastaks visandatakse 2,9% suurust SKP kasvu. Enne intressimakseid on eelarve ülejääk 3% SKPst. Avaliku sektori võlakoorem alaneb tänavuselt 177,7%-lt tuleval aastal 171,4%-le SKPst. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Merli Üle: tänane lumehelbeke hindab samu väärtusi mida su enda laps
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
Midagi on pildil valesti, kui peame jätkuvalt rääkima juhtidest, kelle jaoks on noorte, nn lumehelbekeste, juhtimine peavalu. Kes siis muutustele tegelikult vastu sõdib? Ehk oleks viimane aeg õppida uusi trikke, pakub Elisa äriarenduse valdkonna juht Merli Üle.
SEB: turgudel on oodata korrektsiooni
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Aktsiaturgudel on oodata korrektsiooni ning kõige tugevamalt võivad pihta saada Jaapani aktsiad, hoiatas SEB pank, vahendab CNBC.
Raadiohommikus: vaktsiinid, koroonapassid ja kiiresti lähenev sügis
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Reedel teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu koroonavõitlusest. Kolmas laine on alanud, poliitikud püüavad kiirendada vaktsineerimist ja mõelda samal ajal välja plaane, kuidas ei peaks sulgema koole ning hoida avatuna majandust. Kuulame endiste sotsiaalministrite seisukohti, mida on seni tehtud hästi-halvasti ja mis piiranguid võiks oodata. Samuti helistame haridus- ja teadusministrile Liina Kersnale, et uurida, kuidas siis ikkagi korraldatakse sügisest koolielu.
Suured väikesed: kuidas sündis Läti esimene ükssarvik Uus lugude sari!
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.
Läti oli viimane riik Euroopas, mille Facebook vallutas. Iga pool mujal murdusid kohalikud sotsiaalmeedia kanalid – nagu meie rate.ee – uue ja seksikama Facebooki ees, aga Läti oma ühismeedia Draugiem.lv osutas visa vastupanu.