• Jaga lugu:

    Sellel aastal võitsid investeerimises arvutimudelid inimesi

    New Yorgi börs.Foto: Epa

    Oscar Wilde ütles kunagi, et küünikud teavad kõige hinda, aga mitte millegi väärtust. Investoritel, kes on uhked oma süvaanalüüsi üle ning arvavad, et leiavad hüljatud ettevõtetes peidetud väärtust, on sellel aastal hädas olnud.

    Nendel, keda huvitab ainult hind, on aga hästi läinud, kirjutab Financial Times.
    Niinimetatud trendi jälgivad riskifondid, mis kasutavad keerulisi arvutimudeleid erinevate varadega kauplemiseks, on teinud aasta teises pooles tunduvamalt paremaid tulemusi.
    Samal ajal on nafta hinnalangusest põhjustatud rahutus jõudnud ka teistele turgudele, mis on teinud klassikaliste riskifondide elu raskeks. Klassikalised riskifondid ei nõjatu arvutimudelitele, vaid loodavad, et nende käsutusse on uurimise kaudu jõudnud teatud aktsiate kohta infot, mida kõigil ei ole.
    Mõned riskifondi maailma tuntumad nimed, näiteks USA investor John Paulson, on pidanud läbi elama suuri kahjumeid, sest nende teatud ettevõtete peale tehtud konkreetsed panused pole tänavu vilju kandnud.
    Teised riskifondid, nagu näiteks Lansdowne Partnersi 500 miljoniline Euroopa aktsiafond, teenivad raha aga halvimate ja parimate Euroopa aktsiate väljavalimisega. Ka neil pole hästi läinud, sest eelmisel aastal olnud entusiasm Euroopa majanduste taastumisest on kadunud.
    „Aasta alguses olid paljud inimesed elevil klassikalistest riskifondidest, kes jälgisid sündmusi ning üldist olukorda. Keegi ei tahtnud arvutimudeleid kasutavaid riskifondidesse investeerida,“ ütles üks riskifondide suurinvestor. „Ehk on õiglane öelda, et inimesed on nüüd üllatunud, kuidas asjad aasta jooksul kujunenud on.“
    Trendi jälgivad riskifondid, keda kutsutakse ka süstemaatilisteks investoriteks või toormetega kauplemise nõustajateks (CTA), olid selgelt aasta alguses põlu all. Nende jaoks oli probleem investeeringute suur korrelatsioon. See tähendab, et kui üks investeering läks alla, siis odavnesid ka teised.
    Paljudest taolistest fondidest investorid loobusid ning mitmed jätsid õhku küsimuse, kas arvutimudelid on üldse aktsiaturul kauplemiseks mõistlikud.
    Aasta lõpu lähenedes on aga just arvutimudeleid kasutavad fondid olnud parima tootlusega riskifondid. Näiteks Londonis asuv süstemaatiline riskifond ISAM on sel aastal tõusnud lausa 50 protsenti. Fond kaotas raha nii 2012 kui ka 2013. aastal. Teised taolised trendijälgijad nagu näiteks Man Group's AHL ja Cantab on sellel aastal 20 kõige edukama fondi seas, selgub HSBC andmetest.
    „Trendijälgijatel läks novembris väga hästi ning tundub, et see edu tuli ei kuskilt. Inimestel, kes nendesse investeerisid, läks väga hästi,“ ütles investeerimisfirma Paamco tegevdirektor Alper Ince.
    Ince usub, et riskifondid, kes tegid suuri panuseid Euroopa taastumise peale, on nüüd hädas ja pole suutnud erilist tootlust näidata.
    2013. aasta lõpus väitsid paljud riskifondid, et Euroopa aktsiad on tunduvalt odavamad kui USA omad. See tähendas, et Euroopa aktsiatel läheb nende meelest 2014. aastal paremini. Selle asemel toimus paljudes eurotsooni riikides hoopis majandusolukorra raskenemine. Lisaks sellele on viimasel ajal pingeid tekitamas ka Kreeka valimised. „Euroopa aktsiad on valmistanud pettumuse ning inimestel, kes nendesse investeerisid, pole väga hästi läinud,“ ütles Ince.
    Riskifondide jaoks oli halvim kuu oktoober, mil „rahvarohked“ investeeringud võtsid üksteise järel suuna alla.
    Perry Capital, Pershing Square ja ka Paulson olid riskifondide eesotsas, mis panustasid selle peale, et USA kohtud otsustavad riigistatud Fannie Mae ja Freddie Maci väärtuse taastada. Seda aga ei juhtunud ning kohtuasi lükati tagasi. Elliott, Janus Capital ja Paulson panustasid ka Shie Pharmaceuticalsi ja AbbVie liitumisele, mida ei juhtunud USA valitsuse poolt tehtud maksureeglite muudatuste tõttu.
    Peaaegu iga fondijuht panustas ka USA intressimäärade tõusule. Oktoobris langes aga 10-aastaste võlakirjade intressimäär alla 2 protsendi, mis vähendas drastiliselt võlakirjade tootlust.
    See ei ole aga niinimetatud sündmustepõhistesse riskifondidesse voolavat raha peatanud. Mõningad juhid on suutnud sel aastal ka suuri tootlusi näitada.
    Üks kõige agressiivsemaid fondijuhte on olnud Pershing Square'i asutaja Bill Ackman, kes on oma fondi suutnud kasvatada 35 protsendi võrra. Ackman on üks vähestest, kes on suutnud sellel aastal trendi jälgivate arvutimudelitega sammu pidada. Inimesed, kes valivad aktsiaid oma peaga, loodavad, et 2015. aastal saavutatakse masinate üle siiski võit.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kristina Schotter: hagi tagamise nõue on kõvasti kreenis
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Kohtul võiks olla ühe tööpäeva asemel piisav aeg kaaluka ja kostja õigusi äärmiselt riivava otsustuse tegemiseks enam õigusi vaadata ka nõude sisulist põhjendatust, kirjutab advokaadibüroo Cobalt vandeadvokaat Kristina Schotter
Nõrk tööhõive vajutas USA börsid rekordtasemelt alla tagasi
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
USA oodatust kehvem tööhõiveraport kukutas S&P 500 aktsiaindeksi täna eilselt rekordtasemelt alla.
Raadiohommikus: kinnisvararajajad teatavad tulemusi
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
Homme annavad börsile oma esimesest poolaastast ülevaate Eesti ehitusturuhiiud Merko ja Nordecon. Samuti on oodata kinnisvarafondi Baltic Horizon kuue kuu numbreid. Kuidas ehitus- ja kinnisvarasektoril läheb, kommenteerib Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink.
29 000 inimest on liiga suure maksuvaba tulu deklareerinud
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.
Esimese poolaastaga on Eestis 29 000 inimeste lasknud oma maksuvaba tulu deklareerida rohkem või kiiremini, kui tegelikud sissetulekud on olnud.