Euroaudit: Eesti hädas lennureisijate juurdekasvuga

Euroopa Audiitorite Koja aruande järgi raiskas Euroopa Liit aastatel 2000 kuni 2013 kokku 129 miljonit eurot lennujaamade peale, mis pole tagantjärele neisse tehtud investeeringuid õigustanud.

Auditis pealkirjaga „Poor value for money“ on nimekirjas 20 lennujaama seas nii Tallinna kui ka Tartu lennujaam. Peamised probleemid kogu Euroopas olid liiga lähestikku ning tarbetult suureks ehitatud lennujaamad ja reisijate arvu ülehindamine.

Aruande koostajad analüüsisid 20 lennujaama viies riigis: Hispaanias, Itaalias, Kreekas, Poolas ja Eestis. Ka mitme majanduslikult toimiva lennujaama puhul leiti, et Euroopa raha on nad kasutanud siiski ebaefektiivselt.

Seitset lennujaama ähvardab sulgemine, kui riikide jõuline toetus peaks lõppema. Riskigruppi kuuluvad peamiselt väiksed pealinnadest eemal asuvad lennujaamad, mida läbib aastas alla 100 000 reisija.

Eesti sai vaadeldud lennujaamainvesteeringutest 2,36%, platseerudes 21 raha saanud riigi seas 8. kohale. Analüüsiti nii Tallinna kui Tartu lennujaama, millest Tallinn sai ELilt 53 miljonit eurot ning Tartu 12 miljonit. Tallinnas alustati ELi raha eest töid 2005. aastal, Tartus 2008. aastal. Tallinnas investeeriti see raha peamiselt terminalide ning maandumisradade laiendamisse.

Auditi hinnangul puudub Eesti lennujaamadel pikaajaline lennujaama arengustrateegia. Sama probleem valitseb Itaalias, Hispaanias ja Kreekas. Nendes riikides on koja hinnangul olemas vaid üldine, kõiki transpordivahendeid hõlmav strateegia, kuid sellel puudub eraldi kava õhuliikluse ja lennujaamade arendamise jaoks.

Tallinna ega Tartu lennujaamal pole auditi järgi konkurente, sest konkureeriv lennujaam peaks olema kahetunnise sõidu kaugusel. Mõlema lennujaama puhul hinnati lähima konkureeriva lennujaama kauguseks pisut üle kahe tunnist autosõitu, Tallinna puhul 109 km Helsingisse Vantaa lennujaama, Tartul 189 km Tallinna lennujaamani.

Ühe uue reisija meelitamine läbima Tartu lennujaama maksis prognoositust kaks korda rohkem. Sama juhtus ka kuues Hispaania lennujaamas. Kahe Itaalia lennujaama puhul polnud võimalik reisijate arvu kasvamise kulu üldse hinnata, sest investeeringust hoolimata reisijate arv ei kasvanud.

Hinnanguskaalal punane-kollane-roheline pälvis Tartu lennujaam punase ehk negatiivse hinnangu kolmes kategoorias: investeeringud olid halvasti planeeritud, ei saavutatud loodetud reisijate arvu ning lennujaama olemasolu ei kajastunud positiivse näitajana kohalikus majanduses. Reisijate arvu väheses kasvus sai ka Tallinn punase kaardi.

Positiivseks ehk rohelisega hinnati mõlemas lennujaamas seda, et investeeringuid oli siiski vaja, ehitatud hooned ja infrastruktuurid said vähemalt valmis ja teatud reisijatearvu kasv saavutati vähemalt perioodil 2007-2013. Tallinna lennujaam on audiitorite hinnangul majanduslikult jätkusuutlik, Tartu oma küsimärgi all.

Nii Tallinna kui Tartu lennujaama haldava SA Tallinna Lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov ütles, et seda uuringut tehti Eestis kohapeal kuu aega ning selle tulemusel toodi Tallinna lennujaama Euroopas teistele eeskujuks korraliku asjaajamise ja ehitamise eest.

„Öeldi, et Tartus ehitati kõik väga hästi, kuid nüüd on üks suur etteheide: sinna pole tulnud loodetud mahus lennuliiklust. Asi on selles, et tartlased pole võtnud omaks Tartust lendamist, nad eelistavad endiselt sõita autoga Tallinnasse või Riiga ja lennata sealt. Sel ajal, kui investeeringuid tehti, lendas Tartust lennuk nii Riiga kui Stockholmi, nüüd on jäänud vaid Helsingi,“ rääkis Sakkov.

„Kui tartlased ei lenda ka selle ainsa liiniga, siis läheb ka see kinni ja teised firmad ei taha tulla juurde sellele ühele lennukile, mis pole isegi täis. Pole võimalik nuriseda hõredate graafikute üle, kui olemasolevad on pooltühjad. Tartu lennukite täituvus pole tõusnud kunagi üle 57%. Nüüd rääkisime Tartu volikoguga, et lõunaeestlased pingutavad kevadeks täituvuse 70%ni siis saab see lennujaam edasi areneda,“ selgitas ta.

Audiitorid jälgisid eelkõige seda, kas nende investeeringute tulemusel on kasvanud lennujaamade reisijate arv, klienditeeninduse tase ning majanduslik jätkusuutlikkus. Vaid pooled analüüsitud lennujaamadest olid suutnud ELi investeeringu abil oma reisijate arvu kasvatada. Klienditeeninduse taseme kasvu polnud enamasti üldse mõõdetud või seda lihtsalt ei juhtunud.

Sel perioodil investeeriti lennujaamade infrastruktuuri ELis kokku 2,9 miljardit eurot, vaatluse alla võetud lennujaamadesse 660 miljonit eurot ühisraha, millest auditeeriti raportis 460 miljoni kasutust. Seega ligi veerand sellest summast hinnati kesiselt investeerituks. Sellest summast 55% kulutati aruande järgi liiga suureks ehitatud lennujaamadele.

Markantsemaid näiteid kasutumatest investeeringutest tulevad Kreekast. Näiteks Põhja-Kreeka linna Kastoria lennujaama ülevalpidamiskulud aastatel 2005-2012 olid 7,7 miljonit eurot, tulu teenis lennujaam selle juures vaid 176 000 eurot.

Seitsme aasta jooksul läbis lennujaama 25 000 reisijat ehk keskmiselt kümme reisijat päevas. Seega maksis lennujaam iga Kastoria lennureisija eest oma taskust 275 eurot peale. Audiitorite hinnangul ei võetud lennujaama laiendamisel arvesse asjaolu, et märksa suurem Thessaloniki lennujaam on vaid kahetunnise autosõidu kaugusel.

EL nõustus investeerima 16,5 miljonit eurot Kastoria lennujaama maandumisraja laiendamisse, kuid lennuk, mille tarvis pikemat maandumisrada vaja oli, pole seal kunagi maandunud.

Córdoba lennujaama Hispaanias läbis 2013. aastal kõigest 7000 reisijat, ennustuse järgi oleks pidanud see arv olema 179 000 ehk ligi 26 korda rohkem. Lootusetu reisijatehordide ootamine oli probleem mitmes auditeeritud lennujaamas, kus täheldati tõsist alakülastatavust.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda siin: http://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR14_21/SR14_21_EN.pdf