Uus hankemudel lubab suuremat kasumit ja paremat tulemust

Soomes on uuendusliku koostööhankega edukalt töös juba 30 rajatist. Koostööhange on toonud põhjanaabrite ehitusmaastikule 50 uut innovaatilist lahendust, kirjutab 14. jaanuari Äripäev ehituse rubriigis.

Äripäeva ehitusuudised.ee korraldab 29. jaanuaril Hangetekonverentsi, kus esineb Soome suurima koostöö- ehk alliansshanke projektijuht Mauri Mäkiaho.

"Koostöö- või ka alliansshanke kasutuselevõtt Eestis tähendab sajandeid valitsenud filosoofia lammutamist. Seni kehtis klassikaline ehk projekteeri-ehita-hangi-süsteem, kus kõigepealt koostatakse projekt ja siis tehakse ehitushange, et see projekt kuidagi realiseerida," selgitas ACTO Consult OÜ omanik ja volitatud ehitusinsener Margus Sarmet.

"Ma ei loe Eestit mahajäänud maaks, kuid ehitusvaldkond kui majandusharu on meil väga jäik ja innovatsioonivaene. Ometi moodustab see pea 10% SKPst ja 40% energiatarbimisest. Iga samm, mida saab efektiivsuse poole teha, annab riigile olulise kokkuhoiu. See puudutab ehituses praegu pöörlevaid "uudissõnu" nagu BIM, IPD, digi- või e-ehitus, aga ka koostööhange, mis põrkuvad inertselt ehitustandrilt kui teflonpannilt. Tundub, et riik peaks siin väikestviisi korda majja looma ja innovatsioonile ise hoo sisse lükkama. Tegu on ju ühiskonnale väga oluliste summadega, mida peab ja saab palju säästlikumalt ja targemini kasutada."

Majandusministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna projektijuhi Virgo Sulakatko sõnul panustavad kõik arenenud riigid arengusse ja innovatsiooni, seda tuleb Eestis teha ka ehitussektoris. "Põhjamaad on päris paljude uute arengute puhul eesotsas. Ma usun, et me saame ehitushangetesse innovatsiooni viimisega hakkama," ütles Sulakatko. Samas möönis ta, et suhtumine, et ainult riik peab tegema, on vale, aga riigil on võimalus koostöös ehitusfirmade juhtidega tõesti palju ära teha. "Kui suudame Eesti IT-arendusi ja innovatsiooni integreerida ka ehitussektorisse, on meie väikesel riigil potentsiaali kaasa rääkida kogu Euroopa ehitusturul," märkis ta. Kui tulevikus on kogu Euroopas ehitushangete mängureeglid samad, kaob ehitusettevõtjate jaoks ära ka koduturu mõiste.

Küsimusele, mis aastal esimene riigihange koostööhanke mudelit rakendades võidetakse, vastas Sulakatko, et uus mudel võiks riigihangete nõuetesse sisse jõuda 2016.–2017. aastal. "Ka ehitusettevõtted peavad hakkama kasutama innovaatilisemaid lahendusi," toonitas ta.

Kasum suuremaks

Soome Rantatunneli projekti puhul avastas seda alliansshanke korras ehitanud ettevõte, et töö käigus saab kasumlikkust suurendada. Nimelt jagati tunnel mooduliteks ja kui valmis sai esimene moodul ehk esimene 250meetrine lõik, tehti järeldused, kuidas järgmine 250 meetrit paremini ja kiiremini teha. Mida kiiremini ehitada, seda suurem on ettevõtte kasumlikkus.

Ka Margus Sarmet kinnitas, et õppiv organisatsioon on alliansi puhul peamine. "Kuid protsessi ja tehnilisi lahendusi saab jooksvalt ümber kujundada vaid juhul, kui kõik osapooled on sellest huvitatud ja vastu ei punni ning on selleks motiveeritud ka rahaliselt. Kui aga ehitamise ajaks on näiteks projekteerija oma töö juba lõpetanud ja rahagi on välja makstud, siis miks peaks olema projekteerija huvitatud projekti muutmisest," kommenteeris Sarmet.

Jüri Rass lisas, et kui ehitad kolm sarnast maja, siis esimest tehes õpid, teist korrigeerid ja parandad tegevusi ning viimane tuleb kõige paremini ning kasumlikumalt välja. "Kombineerides koostööhanget BIM-koostööplatvormi kasutamisega, teed sa ehitusplatsil vigadest õppimise etapi läbi virtuaalselt, juba projekteerimise staadiumis. Ehk siis ehitad kõik kolm maja kohe kõige paremini ja kasumlikumalt. See seletabki koostööhanke edu," möönis Rass.

Rassi sõnul jäi talle ehituskonverentsilt Lauri Merikallio ettekandest koostööhangetest Soomes positiivsena meelde see, et ebaõnnestumiste määr langes rõõmustavalt palju. Ära kadusid ümbertegemised, lisatööd, tavapärased vaidlused.

"Ehk on see liiga ilus, et olla tõsi?" küsis ta ja vastas ise, et kõik taandub vanale heale vanasõnale. "Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kui kogu meeskond töötab juba projekti alguses kui üks tiim ja kui kõik on lõpptulemuse saavutamisest motiveeritud, vähenevad vead ja riskid. Ehk siis hetkel, kui kopp maasse lüüakse, on kogu meeskonnal selge, mida ja kuidas ehitada," märkis ta.