Tallinn jagab spordiraha omadele

Artikkel

- Uudised
- Marge Ugezene
- 26. jaanuar 2015 kell 5:29
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tallinn jagab spordiraha omadele
Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf kehastus linnaga lepingu sõlmimisel spordiseltside esindajaks.Foto: Raul Mee, Äripäev
Tallinn jagas jaanuaris 84 000 eurot abilinnapea Kalle Klandorfiga seotud spordiühingutele.
Kuhu raha läheb?
Eesti Poksiliit – saab toetust 20 000 eurot. Rendi- ja transpordikuludeks, osavõtumaksudeks, majutus- ja toitlustuskuludeks, treeninglaagrite kuludeks jm.
Tallinna Spordiselts Kalev – saab toetust 64 000 eurot. Korvpallimeeskonna Tallinna Kalev töötasudeks, sh stipendiumideks, spordiehitiste üüri- ja rendikuludeks, transpordikuludeks, osavõtumaksudeks jm.
Tallinna spordi- ja noorsooamet, mida esindas juhataja asetäitja Ain Kivi, sõlmis 7. jaanuaril kaks lepingut. Ühe poksiliidu ja teise spordiseltsiga Kalev. Mõlemat MTÜd esindas lepingu allkirjastamisel keskerakondlane Kalle Klandorf, kes on ühtlasi Tallinna abilinnapea. Poksiliidus on Klandorf president, spordiseltsis juhatuse esimees.
Klandorf ei ole toetuste jagamisel olnud otsustaja rollis, seega pole ka toimingupiiranguid rikkunud. Rikkumise eredaim näide lähiajast on Neinar Seli juhtum, kus osutus otsustavaks küsimuseks, kas Seli mõjutas hääletustulemusi: 2013. aasta sügisel hääletas ta Tallinna Sadama nõukogu esimehena 250 000 euro eraldamise poolt Eesti Olümpiakomiteele, mida ta samal ajal juhtis.
Kas otsuse langetamist on suunatud, on keeruline tõestada. “Taolises olukorras võib avalikkuses tekkida ilmselt küsimus, ega ametnik ei ole otsustusprotsessi kuidagi “kardinate taga” mõjutanud,” ütles LMP advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Künnapas. “Kõige keerulisem on mõju korruptiivse kasutamise tuvastamine. Mõju paberilt tuvastada ei saa.”
Klandorf ennetas küsimust tema mõju kohta raha eraldamisel. “Vaadake linnaeelarvet, ja pealegi mitte linn, vaid linnavolikogu (jagab toetust – toim), ja see ettepanek tehti saadikute poolt. Teine asi: Tallinna spordiselts Kalev on linnaeelarves juba aastaid,” kostis Klandorf kohe, kui ajakirjanik tõi välja, et Klandorfi juhitavatele MTÜdele annab linn kaks suuremat toetust.
Poksiliitu toetab linn maksumaksja rahaga 20 000 euro ulatuses, pool rahast läks teele 15. jaanuaril, ülejäänu kantakse üle aprillis. Kalevile annab Tallinn 64 000 eurot, mis makstakse välja neljas osas jaanuarist aprillini.
Ei tohi lihtsalt õlgu kehitada
Erkka Jaakkola, Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees
Kui vastavaid otsuseid teeb ametnikule alluv osakond või muu kohaliku omavalitsuse osa, tuleks omavalitsusel rakendada piisavad meetmed, et ametnik ei mõjutaks tehtavat rahastamise otsust. Kui nüüd väidetakse, et väikeses Eestis paratamatult selliseid juhtumeid esineb, meenutame, et neid riske on vaja maandada, mitte lihtsalt õlgu kehitada. Igal rahastajal on võimalik esitada raha kasutamise tingimused ja rakendada abinõusid nende kontrollimiseks. Üheselt mõistetavad nõuded näiteks riigi poolt MTÜ-le eraldatud raha avalikustamisele ja kasutamise tingimustele aitaks avalikkusel mõista, kuidas raha kasutamine toimub ja kas see on otstarbekas.
Toetatakse oma maitse järgi.
Poksiliidu juhatuses on keskerakondlastest peale Klandorfi ka mullu augustis kesklinna vanema kohale asunud Alar Nääme. “Seda ei saa mitte kunagi välistada ükskõik millise otsuse puhul. Poliitikas tehakse nii või naa alati lobitööd,” kommenteeris Nääme tagatubades tehtavaid ostuseid. “Kas see jääb siis erakonnadistsipliinidesse, on isikud ise tugevad või on nad vabad oma valikutes … On palju aspekte.”
Tema hinnangul jagatakse omavalitsustes spordile ja kultuurile raha nii, nagu hing ihkab. “Poliitikud on ikka mingisuguste eelistustega olnud. Valgaski (Nääme on endine Valga aselinnapea – toim) toetati meeletult korvpalli, ja presidendid olid ka seotud,” tõmbas Nääme paralleeli ja lisas, et spordi rahastamiseks võiks luua üleriigilise süsteemi. “Praegu on omavalitsustes spordi ja kultuuri rahastamine erinev. Kohustust ei ole: kui ei taha, siis üldse ei rahasta, ja kui keegi raha saab, siis näidatakse näpuga.”
Nääme ei tea enda kinnitusel liidu rahastamisest midagi. “Arvan, et ta (Klandorf – toim) on protseduurireegleid järginud. Kui ta on seda teinud, siis on kõik õigesti,” lisas Nääme.
Vähe läbipaistvust
Riigikontrolli aastate eest tehtud auditist joonistus selgelt välja, et omavalitsustes (Tallinna ei auditeeritud) ei ole toetuste maksmine läbipaistev. Kui reeglid olidki paika pandud, esines väga palju erikohtlemist. Näiteks olid toetuse maksmise otsustajaks ja ettepanekute tegijaks toetusi taotlevate ühenduste esindajad.
Auditi järgi olid Viljandi linnas toetuse maksmise otsustajaks-ettepanekute tegijaks noorsootöökomisjoni kuuluvad ja ka toetusi taotlevate noorteühenduste esindajad. Audru vallas kuulus tegevustoetuste taotluste läbivaatamise ekspertrühma mitu taotlejat.
Pärast raha laialijagamist ei tundnud auditeeritud vallad ja linnad huvi, milleks raha kasutati, või tegid seda riigikontrolli kohaliku omavalitsuse auditi osakonna peakontrolöri Airi Mikli sõnul formaalselt. “Korruptsiooni ei ole võimalik välja juurida ei seaduste ega rangemate reeglitega. Selliste probleemide vältimise võti seisneb ausa valitsemise ja -kultuuri parandamises,” lausus ta.
Toetamise keeld ei oleks Mikli sõnutsi põhjendatud kas või nende omavalitsuste tõttu, mis on väikesed ja kus piirkonna vähesed aktiivsed inimesed tegutsevad väga erinevates rollides – aktiivse ettevõtjana, kohalikus külaseltsis või volikogu liikmena. “Selle tõttu, et inimene on aktiivne, ei saa automaatselt eeldada, et ta avalikud ja erahuvid segamini ajab.”
Rikkumist pole
Osa korruptsioonijuhtumitest on lihtsalt tuvastatavad, näiteks toimingupiirangu rikkumise avastamine tänu hääletusprotokollile, kuid teisi on pea võimatu tõestada, tõdes vandeadvokaat Kaido Künnapas, kelle sõnul ei saa öelda, et Klandorf oleks ametnikuna kuidagi suunanud kahe lepingu sõlmimist.
“Mõju võib tuleneda ametkondlikust või ühiskondlikust autoriteedist või sidemetest, mis ametiisikul on, ja mõjutamine võib toimuda “mõistujutu” ajamisega,” rääkis Künnapas ja lisas, et selle tõestamiseks võib igaüks kasutada kujutlusvõimet. “Nagu ka korrakaitseorganid seda tegema peavad.”
Kuna erinevalt USAst suhtutakse Euroopa Liidus toimingupiirangutesse Künnapase sõnul veidi leebemalt, siis ilmselt ei keelata Eestis kohalikel omavalitsustel toetada organisatsioone, millega omavalitsuse ametnik on seotud.
“See on filosoofiline küsimus, pöörduge sellega riigikogu poole, mis on seadusandlik organ,” kommenteeris Klandorf, kas Eestis võiks keelata MTÜde rahastamine, mida juhib omavalitsuses töötav ametnik. “Minu arvamus on, et linn käitub vastavalt seadusele.”
Nääme ei poolda mõtet rahalise toetamise lõpetamisest. “Kui mõelda Eesti väiksusele ja inimestele, kes aktiivselt millegagi tegelevad, siis olen skeptiline,” ütles ta.
Künnapase hinnangul ei olegi vaja lõpetada toetuste andmist, vaid peaks mõtlema, kas ja kuidas saaks vähendada varjatud ja ebamääraselt avalduvat mõjuvõimuga kauplemist. “Ilmselt parandab olukorda vilepuhujate motiveerimine taolistest “kauplemisjuhtudest” teatamiseks. Korruptsioonivastases seaduses on kehtestatud vilepuhujate kaitseks konfidentsiaalsuse tagamine, kuid julgen kahelda, et see oluliselt mõjuvõimuga kauplemist vähendab,” rääkis ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum