Julge minister aktsiaid ei karda

Äripäev leidis eelmise aasta majandushuvide deklaratsioonide andmetel kokku vaid 34 poliitikut ja ametnikku, kes on turgudele raha paigutanud. Jätsime eos kõrvale penisonifondid, kuna need on passiivsed investeeringud, sest neid ei saa ise muuta.

Riigikogu liikme nimiBörsiettevõtte aktsiad, fondi osakudKoguväärtus € 27. või 28.01.2015Valdo RandpereSwedbank fondiplaan 240 000 Swedbank koolifond  Swedbank koolifond  Nordea pank võlakirjafond MIN/MAX  Kalev KalloLHV Maailma Aktsiad Fond 60 204 SEB Global Chance/Risk Fund   SEB Corporate Bond Fund  SEB High Yield Fund   EXS1   AAXJ  Eesti Energia võlakirjad  Lembit KaljuveeSEB Venemaa fond52 678Aivar SõerdTallink Grupp 49 266Remo HolsmerOlympic EG38 220Jaanus TamkiviOlympic EG16 495 Tallink Grupp   Tallinna Kaubamaja Margus HansonTallink Grupp 14 961 Swedbank fondifond 100E  Swedbank Venemaa Aktsiafond  JPMFF Pacific Equity Fund Arto AasOlympic EG11 977 Tallink Grupp Jürgen LigiSwedbank fondiplaan11 136Indrek SaarSwedbank Ida-Euroopa aktsiafond4 977 Swedbank Venemaa aktsiafond Kalev LilloOlympic EG 4 752 Nordecon   Arco Vara  City Service AB, A Jaak AllikTallink Grupp 3 128Aivar RiisaluTallink Grupp 1 401Juhan PartsTallink Grupp 1 092Rait MarusteNordecon 935 Trigon PD Marika Tuus-LaulTallink Grupp 845Heimar LenkTallink Grupp 798Lauri LuikArco Vara 658 Tallink Grupp        Haridus- ja teadusminister:   Jevgeni OssinovskiTallinna Vesi 70 719 Bulg Real Estate Inv Fund EDR  First Investment Bank  SIF Moldova (RON)  PKB Compensation Voucher  Centrus Energy Corp 

Allikas: 2014. aasta majandushuvide deklaratsioonid, isikud ise

Nimi, AmetAktsiad, osakud Koguväärtus € 27. või 28.01.2015Ardo-Hillar Hansson,World Bank Pension Fund;557604Eesti Panga presidentUniversity of British Columbia PensionFund; Coast Capital Savings; Mart Laar,Eastern Europe Real Estate Investment Fund;233268Eesti Panga nõukogu esimees ISHS III PLC ISHR BC EU CO BD EX;(2013.a aruandes ISHS EUR CORP BOND 1-5;toodud väärtus) LYXOR ETF JAPAN TOPIX;  PIMCO GIS EM BOND INST HDGD ACC; BLACKROCK EM INDEX EUR INST ACC; ISHS EU HY CORP BND ETF LN;  PICTET SHORT TERM MONEY MKT USD; JPM EUROPE STRAT DIV A ACC EUR; PICTET GLOBAL EMERG DEBT HI EUR; BLUEBAY INV GRADE BOND BASE EUR; DB X-TRACKERS MSCI EUROPE INDEX; DB X-TRACK II IBOXX SOV EURZ 1-3; DB X-TRACKRS MSCI EM INDEX GER; DB X-TR MSCI PACIFIC X-JP INDEX; JPM EURO GOV SHORT DUR BND A ACC; AMUNDI - INDX EQ NRTH AMER IU C; AXA WF EURO CREDIT SHORT DUR F; FIDELITY EM EU M E & AFR Y-EUR; SKAGEN KON-TIKI FUND A; Aivo Adamson,Premia Foods;95171MaanteeametOlympic EG;  Tallinna Vesi;   Tallink Grupp;   Baltika aktsia;  Tallinna Kaubamaja;   General Electric;  Intel Corp Com;  Raiffaisen Bank;  Swedbank AB SER A; Märt Ots,Olympic EG;92360Konkurentsiameti peadirektorTallink Grupp;   British Petroleum, PLC-SPONS ADR;  SWEDBANK AB, A-aktsia;  TOTAL, SA-SPON ADR;  SEADRILL LTD, SDRL.N; Mart Laidmets,Premia Foods; 18747Haridus- ja teadusministeeriumi Tallink Grupp;  asekantslerHarju Elekter;   Tallinna Kaubamaja;   Teliasonera AB;   Swedbank AB;   Securitas AB;   TEO AB;   City Service AB;  Ants Noot, Tallink Grupp; 7208Põllumajandusministeeriumi kantsler  Veiko Tali,Tallinna Kaubamaja; 6642Rahandusministeeriumi kantslerDanske Uus Euroopa Fond; Maria Alajõe,Tallink Grupp; 6178Riigikogu kantselei direktor     Andres Onemar, Swedpank, Fondifond 60; 4155Keskkonnaameti peadirektor  Arnold Sinisalu, LHV Maailma Aktsiad Fond;3969Kaitsepolitseiameti peadirektor  Marika Priske, Tallink Grupp; 1564Majandus- ja komm.min kantsler  Kalev Uustalu, Tallink Grupp; 798Muinsuskaitseameti peadirektor  Kai Härmand, SEB Global Chance;520Justiitministeeriumi asekantsler   Margit Martinson, SEB Aktiivne Fondifond;163Keskonnaministeeriumi asekantsler  Marku Lamp, Tallink Grupp; 122Keskonnaministeeriumi asekantsler  

Allikas: 2014. aasta majandushuvide deklaratsioonid, isikud ise

Tõsi, investorite ring võib olla suuremgi, kuid osa ametnikke ja poliitikuid varjab oma osalusi. Nimelt ei kohusta seadus riigikogu-, valitsuse liikmeid ega teisi kõrgeid ametiisikuid kajastama majandushuvide deklaratsioonis kõiki endaga seotud väärtpaberiinvesteeringuid. Nii jäävad praegu aruande esitajale kuuluva äriühingu kaudu tehtud investeeringud väärtpaberitesse saladuseks.

Kui varasemates aruannetes oli ära toodud ka väärtpaberite investeeringute väärtus, siis elektroonsetes aruannetes seda enam kirjas ei olnud. Seetõttu arvutas Äripäev kas ise jaanuarikuu keskse seisuga väärtuse või oli deklarant nõus ise oma investeeringute väärtuse ütlema. Kui mingil põhjusel ei toiminud esimene ega teine variant, siis võtsime aluseks aasta varasema majandushuvide deklaratsioonis esitatu.

Praegustest ministritest ainus, kes on julgenud aruande põhjal oma raha aktsiaturgudele lisa teenima panna, on sotsiaaldemokraadist haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski. Nii president, peaminister kui riigikogus esindatud erakondade esimehed ei ole aruande kohaselt väärtpaberitesse investeerinud. Samuti ütlesid ka mitmed teised riigikokku kandideerivate erakondade esimehed ja esinumbrid, et nad ei investeeri aktsiatesse.

„Investeerin väärtpaberitesse mitte tegevpoliitikuna, vaid kodanikuna. Ja ikka samal põhjusel, miks ülejäänud inimesed väärtpaberitesse investeerivad – et saada osa aktsiaturu suuremast tootlusest,“ kommenteeris Ossinovski, kelle investeerimisportfelli väärtus on praegu üle 70 000 euro, küsimust selle kohta, kas ja miks peaks üks tegevpoliitik investeerima väärtpaberitesse.

Minister on püüdnud enda sõnul hajutada investeerimisel riske nii riigiti-regiooniti kui ka majandussektorite kaupa. „Suurem usk on olnud Rumeeniasse, Bulgaariasse ja Moldovasse. Olen valinud teadlikult mõned paberid, mis üldiselt maksavad dividende nagu Tallinna Vesi,“ rääkis Ossinovski.

Suurim möödarehkendamine Ossinovski hinnangul on olnud seni USECi aktsiate ost ehk USA uraanirikastajasse investeerimine. „Jaapani tuumakatastroofi ei osanud kuidagi ette näha, aga eks see käib investeerimise juurde,“ möönis ta.

Kõrgetest ametiisikutest on suurimalt deklareerinud enda pea 558 000 euro väärtusega väärtpaberiinvesteeringuid Eesti Panga president Ardo Hansson. Kuigi tegemist on küll pensioniinvesteeringutega, siis tegemist on Eestis veel tavapäratu tööandjapensioniga. Kahtlemata väärib märkimist ka maanteeameti peadirektori Aivo Admasoni enda juhitud investeerimisportfell, mis on küll tema sõnul tänaseks suures osas realiseeritud.

Riigikogu liikmetest on mulluse aruande põhjal suurim investeerimisportfell Valdo Randperel. Tema väärtpaberiinvesteeringu suurus on praegu 240 000 eurot, arvestamata pensionifondi investeeringuid ja oma investeerimisfirma alt tehtud investeeringuid.

Randpere on üks nendest poliitikutest, kes on avalikult öelnud, et tal on investeerimisfirma, mida haldab pank, ent mille investeeringud väärtpaberitesse on ta seadusest tulenedes majandushuvide deklaratsioonist välja jätnud ja seetõttu sai ta ka firma alt tehtud investeeringute suuruse jätta enda teada.

„Ma olen seda teinud teadlikult. Ühest küljest, et mitte oma aega killustada riigikogu töö ja investeerimiste vahel, ja teisest küljest vältida ka teoreetilisi huvide konflikte,“ põhjendas Randpere, miks ta on andnud oma investeerimisfirma haldamise panga kätte. „Tegevpoliitikule soovitan seda mudelit, mida ise olen valinud,“ lisas ta.

Päris mitmed riigikogu valimistel kandideerivat poliitikut põhjendas, et ei usalda oma raha börsil mängimiseks. „Kui sinna siiski investeerida, siis peab kogu aeg näppu peal hoidma, et see end ära tasuks,“ märkis Vabaerakonna kandidaat, filmimees Artur Talvik. „Need investeeringud, mis ma olen teinud, on olnud reaalsetesse, kodumaistesse ettevõtetesse.“

Poliitikuid ja kõrgeid ametnikke, kes ise oma investeeringuid haldavad, on vähe. Enamasti haldab nende väärtpaberiportfelle pangahaldur. Nagu aruannetest nähtub ja vestlustest välja tuli, usaldatakse lisaks rohketele kinnisvara- ja autolaenudele oma raha pigem penisonifondidele.

Endine Swedbanki makroanalüütik ja praegune rahandusminister Maris Lauri ei ole endal sõnul kunagi omanud väärtpabereid, küll on ta oma vaba raha investeerinud kolmandasse penisonisambasse. „Investeerimisotsused peavad inimesed ise tegema. Soovitan võimalusel endale koguda tagavara ettenägematuteks juhtudeks,“ vastas Lauri, kas ja miks soovitab ta teistel, sh poliitikutel investeerida.

Endine rahandusminister ja praegune riigikogu liige Jürgen Ligi ütles samuti, et panustab pigem pensionisammastele. „Fondiplaani investeerimine on kunagine valik panga soovitusel. Väärtus on kriisis kukkunud ja vahepeal vist tõusnud, aga ma ei jälgi teda pidevalt,“ kommenteeris Ligi lühidalt oma väärtpaberinvesteeringut.

Kui raha oleks pangas, isegi deposiidis kasvõi aastase või pikema tähtajaga, siis praktiliselt on saadav intress nullilähedane. Investeerimisel on võimalus raha väärtust veidikene kasvatada, aga mitte nullis hoida. Kui hetkel ei ole raha hädavajalik ära kulutada, siis see võiks ju kasvõi inflatsioonisuuruse ja paremal juhul ka rohkem juurde teenida.

Eks ma olen ikka investeeringute tegemisel lähtunud panga antud nõuannetest. Põhimõtteliselt elus üldse leian, et teatud asjades tuleb usaldada asjatundjaid, kõigi asjades ei ole võimalik asjatundja olla.

Olen eelkõige investeerinud tugevatesse Eesti ettevõtetesse, millel on tugev turuosa ja selge ajalugu ning kelle juhtidesse ma usun. Olen suhteliselt madala riskiga teinud neid investeeringuid. Tõele au andes ma eelmisel aastal pigem müüsin, kuna vahetasin kodu ja see nõudis teatud kulutusi, aga üldiselt olen pigem usaldanud Eesti ettevõtteid, ei ole välisturgudele trüginud.

Poliitik on samasugune inimene, nagu kõik teised. Kui on võimalust investeerida ja oma tulevikku kindlustada, siis tuleb seda igal juhul teha, kasvõi paarisaja euro kaupa kuus. Ma vahepeal lähenesin teadlikult niipidi, et iga kuu panin natuke kõrvale, et saaks investeerida ja turul olid ka soodsad ajad. Vahepeal oli hea hetk ostmiseks. Praegu on ebakindlad ajad.

Oma sääste investeerin edaspidi oma ettevõtte kaudu. Kahjuks napib selleks praktikas töökoormuse tõttu tihti aega ja loodan, et leian kas mõne asjatundja, pikema investeeringu või võimaluse, mis on huvitav. Arvan, et tegevpoliitikud võiks kindlasti investeerida, see hoiab isiklikku sidet reaalse majandusega ja kui on valida Eesti ettevõtjate pakutava ja muude riikide vahel, siis mina eelistaks eestimaist ja Eesti ettevõtjaid. Eestis toimuv on hästi nähtav, arusaadav ja siinne kultuur on kõrge, kasvõi näiteks viidates uudisele majandusvabaduse indeksis Euroopas teisel kohale jõudmisel.

Portfell on praegu sama, olen vaid lisanud 2000 Olympicu aktsiat. Olen pikaajaline investor ning teen tehinguid harva. Olen valinud oma portfelli eelkõige Eestiga seotud aktsiaid ning teine kriteerium on dividendide maksmine. Nafta järsku hinnalangust ei osanud ette prognoosida, täna on portfellis nii Total, British Petroleum kui ka Seadrill. Totali ja British Petroleumi osas ei näe ka mingit probleemi, mõlema puhul on tegemist pikaajalise investeeringuga ja mõlemad on ka head dividendi maksjad. Arvestades pikka horisonti, usun, et mõlemad on väga perspektiivsed ettevõtted. Seadrill on vale valik. Panustasin kõrgele nafta hinna tasemele. Tegemist on süvamerepuurimises tugeva ettevõttega, kuid madala nafta hinna puhul kannatab just see sektor. Oleksin pidanud selle ettevõtte sügisel maha müüma, täna on hind juba niivõrd madal, et pole enam mõtet müüa. Pikas perspektiivis usun pigem nafta hinna taastumist ja süvamere naftaleiukohtade tulevikku ning seeläbi ka selle ettevõtte hinna taastumist. Lisaks on selle osakaal portfellis väike.

Ma olen realiseerinud oma väärtpaberiportfelli eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses. Olen säilitanud vaid dividendiaktsiad ja need on General Electric ja Intel Corp Com. Patrioodina ka Baltika. Ülejäänud on realiseeritud.

Ma olen alati ise majandanud oma väärtpaberitega. Minu investeeringud on käinud üles-alla, nii nagu börsidel see käib. See pole börsi tujudest tingitud, vaid ikka keskkonnast. Vähem mängivad siin rolli ettevõtete majanduslikud tulemused.

Ma olen olnud kannatlik investeerija ja pole tõmmelnud, pigem hoidnud positsioone ja languse ajal juurde soetanud. Kui küsite, et miks likvideerisin oma positsioonid, siis vastus on lihtne – hindan tänast olukorda selliselt, et keskkond on pigem ebakindel ning USA dollari põhiselt hoitud meepott on lihtsalt magusam, kui vaadata, mida teeb euro ja selle „juurdetrükkimine“.

Portfell sai suuremas osas kokku pandud enne riigiametisse asumist 2010. aastal. See oli majanduskriisist väljumise ajal, kui oli tekkinud vabu vahendeid, mis tundus mõistlik investeerida ettevõtete aktsiatesse, mis tegid üsna stabiilset tulemust ja näisid kindla tulevikuga. Seni pole kahetsenud, pigem vastupidi. Sihipäraselt investeerimisplaaniga tegeleda pole pikemat aega olnud ehk olen selles osa üsna passiivne.

Valdav osa nendest summadest (vt tabelit – Äripäev) on kogutud varasemates töökohtades, kus osalemine tööandja pensionisüsteemis oli kohustuslik, ja seega ei ole tegemist aktiivse investeerimise tulemusega. Väiksem osa on seotud kolmanda samba pensionifondiga. Kuna sellistest fondidest ei ole lihtne raha välja võtta enne pensioniea saabumist, siis on need mulle ka jäänud.