Euroala sai kasvutõuke

Kuigi numbrid olid tagasihoidlikud, annavad nad lootust, et Euroopa Keskpanga värske stimuleerimisprogramm, nõrgenev euro, madalad naftahinnad ja pankade valmidus laenu anda aitavad sellel aastal majanduskasvu kiirendada.

Neljanda kvartali mõningane taastumine, millele aitas muuhulgas kasvuga kaasa ka Hispaania, toetab majandusteadlasi ja ametnikke, kes väidavad, et poliitiliselt rasked tööturureformid on ainuke viis, kuidas saavutada Euroopas kestvat majanduskasvu.

Saksamaa tegi vajalikud reformid ära juba rohkem kui kümme aastat tagasi. Ekspertide sõnul on need reformid teinud riigi majandust konkurentsivõimelisemaks. Hispaania, kes tegi tööturu reformid ära juba 2012. aastal, on madalseisust tõusnud tunduvalt kiiremini kui Itaalia ja teised Lõuna-Euroopa riigid, kes on majanduse ümberkorraldamises aeglasemad olnud.

Saksamaa kasvule aitas kaasa ka nõrgenev euro. See muutis niigi konkurentsivõimelised Saksamaa tooted maailmaturul veelgi konkurentsivõimelisemaks.

„Nõrgema euro tõttu on meie eksport nüüd küllaltki tugev,“ ütles ThyssenKruppi finantsjuht Guido Kerkhoff. „Positiivne inerts on järjest suurem.“

Saksamaa suutlikkus on euroala jaoks keskse tähtsusega. Sakslaste majandus moodustab 30 protsenti euroala 13,2 triljoni euro suurusest SKP-st, samuti on Saksamaa tähtsaim ekspordi sihtkoht riikidele nagu Austria, Holland ja Prantsusmaa. Saksamaa majandus taastus finantskriisist suhteliselt kiiresti, kuid alates sellest on kasv olnud ebaühtlane. See tekitab kahtlusi, kas riigi majandus võiks olla kogu piirkonna majanduskasvu veduriks.

„Möödunud suvel olin ma arengute osas veel väga skeptiline. Peamiselt tekitas muret Venemaa ja Ukraina vaheline konflikt, mis õõnestas kindlustunnet,“ ütles Saksamaa Tööstus- ja Kaubanduskoja peaökonomist Volker Treier.

„Ja kuigi maailmas on veel pingekoldeid, hakkame tagasi jõudma normaalsesse kasvuperioodi, millele aitavad kaasa madalad naftahinnad ning ekspordiks soodne vahetuskurss,“ ütles Treier. Eelmisel aastal saavutas Saksamaa eksport rekordi, ulatudes 1,1 triljoni euroni.

Prantsusmaa majanduskasv seevastu aeglustus ning Itaalia majandus ei ole laienenud juba 14. kvartalit järjest.

Pärast kolme kvartali pikkust majanduskasvu tabas ka Kreekat langus, mida võib seostada valimiseelse perioodi ebakindlusega. Ka Soome ning Küprose majandused olid languses.

Sarnaselt 2013. aastale kasvas Prantsusmaa majandus 2014. aastal kokku vaid 0,4 protsenti. Vaatamata presidendi Francois Hollande jõupingutustele on sealne majandus olnud juba pikka aega stagnatsioonis.

Prantsusmaa rahandusminister Michel Sapin pani vastutuskoorma ettevõtjate õlgadele ja ütles, et nad peaksid tugevamat kasvu juhtima. Ettevõtete investeeringud vähenesid neljandas kvartalis aga 0,2 protsenti ning kasvasid 2014. aastal kokku vaid 0,3 protsenti.

„Mis on puudu Euroopal ja Prantsusmaal? Investeeringutest,“ ütles Sapin ning mainis, et kõrges töötusmääras on süüdi vähene kulutamine.

Prantsusmaa Väikeettevõtete Assotsiatsiooni juhtiv Francois Asselin süüdistas aga riigi jäika tööjõupoliitikat.

„Töötajast vabanemisel on väga palju piiranguid, seega pole ime, et tööle võtmisel ollakse ettevaatlikud,“ ütles Asselin.

Jaanuaris teatas Euroopa Keskpank, et alustab laiahaardelise stimuleerimisprogrammiga, mille raames ostetakse rohkem kui 1 triljoni euro väärtuses võlakirju.

Keskpanga ametnikud on aga tõdenud, et ainuüksi stimuleerimisest ei piisa ning riigid nagu Itaalia ja Prantsusmaa peavad senisest jõulisemalt majandusreforme läbi viima.

„Tõepoolest, kõige suurem risk on see, et valitsused ei tee omalt poolt piisavalt, et kindlustunnet tõsta,“ ütles EKP peaökonomist Peter Praet neljapäeval peetud kõnes. „Kui ettevõtted vähendavad üheselt oma kasvuprognoose, siis stimuleerimisprogramm ei pruugi loodetud tulemusi anda.“