Iga kolmas soovija ei saa eluasemelaenu

Swedbanki erakliendi laenude allosakonna juht Anne Pärgma ütles, et laenusooviga kinnisvaraostjad jaotuvad kaheks: ühed soovivad enne vara valimist pangatöötajaga läbi arutada, millises summas laenukoormus on võimalik, teised aga esitavad taotluse sobiva elamu leidmisel, olles eelnevalt iseseisvalt enda jaoks laenuteema läbi mõelnud. Pärgma sõnul jõuavad kliendihalduri koostatud laenuprojekti taotlustest lepinguni 80-85%.

Laenu ei saada Pärgma sõnul peamiselt varasemate makseviivituste ja pingelise maksekoormuse pärast, samuti puuduva omafinantseeringu või mittesobiva tagatisvara tõttu. „Jõukohast maksevõimet ja korrektset maksekäitumist võiks pidada oluliseks nii enne laenutaotluse esitamist kui ka pärast laenulepingu sõlmimist kogu laenuperioodi jooksul,“ ütles Pärgma.

Ta lisas, et uute eluasemelaenude taotlemisel enam kiirlaenuvõtjad silma ei paista. Teadlikkus laenuvõimalustest ja vastutustundlikust laenamisest on tema sõnul viimase aasta jooksul kasvanud. Näiteks võetakse nüüd suuremate tehingute puhul järelemõtlemiseks aega ja pere sissetulekuid ja väljaminekuid hinnatakse realistlikumalt. Swedbank analüüsib aga laenutaotlemisel tähelepanelikumalt isikute maksekäitumise viimast poolaastat, kuid korrektne kohustuste täitmine on Pärgma sõnul oluline pikemas perioodis.

Ka SEB pressiesindaja Evelin Allas ütles, et enamasti ei jõuta laenulepinguni liigse laenukoormuse ja ohu tõttu, et kliendid hindavad üle oma võimekust laenu tagasi maksta. Nii on Allase sõnul pangast laenu saamisel oluline, et kliendil on püsiv ja stabiilne sissetulek, piisav omafinantseering ja et kohustuste hulk ei läheks liiga suureks. Samuti peaksid laenutaotlejad arvestama, et sissetulekud peavad olema ametlikud ja tõendatavad.

Kiirlaenuturg pidurdab eluasemelaenu saamist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel on kiirlaenu võtnuid 100 000-190 000 ning ligikaudu kolmandik kiirlaenudest on probleemsed ehk kiirlaenuvõtjal on raskusi nende tagasimaksmisega.

Raudsaar ütles, et kiirlaenude problemaatilisus pole näiteks finantsstabiilsuse aspektist vaadatuna väga suur probleem, kuna vaatamata väga kiirele kasvule – viimastel aastatel ligikaudu 20-30% aastas – on kiirlaenuturu maht võrreldes pankade väljastatud laenudega mahuga suhteliselt väike. 2013. aasta majandusaasta aruannete põhjal ulatus kiirlaenuettevõtete laenujääk 150-160 miljoni euroni. Riskihinnanguid finantsstabiilsusele vähendab ka asjaolu, et kiirlaenuettevõtte majandusraskuste korral ei satu ohtu hoiustajate vara, nagu oleks see pankade puhul.Samas üksikisiku tulevase laenuvõtmisvõime vaatepunktist võib Raudsaare sõnul mõju olla tõesti üsna suur, sest kommertspangad võivad kiirlaenu võtnud inimeste riskisust hinnata oluliselt kõrgemaks.

Allas märkis, et kiirlaenude tarbimine on kindlasti kodulaenu taotlemisel takistus. Samas ei pruugi tema sõnul üksik kiirlaenu võtmine olla probleem, kui selle võtmiseks oli mõistlik põhjendus. Võimalike ebamugavuste vältimiseks soovitab Allas aga ootamatute kulutuste tarbeks kiirlaenude asemel uurida pankade väikelaenu tingimusi ja võimalusi.