Seaduse vastu hääletas 3 saadikut.

Enne hääletamist võttis riigikogus sõna riigikogu sotsiaalkomisjoni liige, keskerakondlane Marika Tuus-Laul, kelle sõnul on 29% Euroopa Liidu riikides proviisorid apteekide ainuomanikud ja 21% ELi riikides vähemalt enamusomanikud. Ülejäänud riikides kehtivad tema sõnul muud ravimituru piirangud, mis aga Eestis põhiseadusega vastuolevaiks kuulutati.

"Miks me peaks tahtma, et apteegid kuuluvad välismaistele ettevõtjatele?" küsis Tuus-Laul oma sõnavõtu lõpus retooriliselt.

Riigikogus vastu võetud seadusemuudatused tähendavad, et viie aasta pärast tohib apteegi enamusomanik olla vaid proviisor, samuti peavad olema lahutatud ravimite jae- ja hulgimüük ehk ravimite hulgimüüjad ei tohi olla apteegis ka mitte vähemusomanikud.

Üldapteekide tegevusloa omanikeks saavad proviisorid ning üldapteegi tegevusloa väljastamisele kehtestatakse järgnevad piirangud:

- Füüsilisest isikust ettevõtja peab olema proviisor ja töötama vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.

- Eraõigusliku juriidilise isiku puhul peab enam kui 50 protsenti selle osadest või aktsiatest ja valitsev mõju kuuluma proviisorile, kes töötab vähemalt ühes temale väljastatud tegevusloa alusel tegutsevas üldapteegis juhatajana.

- Üks proviisor võib olla seotud kuni nelja üldapteegiga 4000 või enama elanikuga asulas. Apteekide arv väiksema elanike arvuga asulates ei ole piiratud. Piirang kuni nelja üldapteegi aktsiate omamisele kehtib kõigile osanikele, ka vähemusaktsiate omanikele.

Üleminekuaeg proviisori enamusosalusega apteekidele ning ravimite jae- ja hulgimüügi omandisuhte lahutamisele ühtlustatakse viiele aastale. Üldapteegi tegevusload tuleb uutele tingimustele vastavusse viia seega 1. aprilliks 2020. Üleminekuperioodil võidakse kohustada vähemalt kümmet üldapteeki omavat isikut osutama apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas.