Marta Jaakson • 18. veebruar 2015 kell 12:45

Kohtutäitur: seadus tekitab venitavaid võlgnikke

Viljandi kohtutäitur ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool  Foto: Andres Haabu

Riigikogu võttis täna vastu seaduse, millega vähendab kohtutäiturite tasu. Kohtutäiturite sõnul tekitab see juurde võlglasi, kes ei arvesta erinevate osapooltega ja venitavad võlgade maksmisega.

Viljandi kohtutäituri ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse esimehe Janek Pooli sõnul vähendab seadus oluliselt täitemenetluse praeguse süsteemi jätkusuutlikkust.

Ta rõhutas, et täiturite tasude vähendamine ei muuda menetlusi lühemaks, vaid vastupidi. Pooli sõnul võib tekkida seadusega loodetule hoopis vastupidine efekt. „Kui täitemenetlus läheb võlgniku jaoks odavamaks, tekib taas selliseid võlgnikke, kes venitavad oma kohustuste täitmisega lihtsalt sportlikust huvist,“ nentis Pool. Ta lisas, et viimase 15 aasta jooksul on üha rohkem ja rohkem nõudeid tasutud ära enne täitemenetlust, seda põhjusel, et vältida kohtutäituri tasu.

„Mina, kui aastatega mulgiks saanu, kiidan sellise mõtteviisi igati produktiivseks. Sellega on ju tegelikult sundtäitmise eesmärk täidetud – nõudeid tasutakse rohkem vabatahtlikult kui sunniviisiliselt,“ märkis ta. Paraku ei jõu antud info kohtutäiturite statistikasse, arvestust saab pidada vaid nende nõuete kohta, mis täiturini ka reaalselt jõuavad.

Pool nentis, et eelnõu tegijad ei teinud piisavat koostööd huvigruppidega. Seaduse jõustumisega on tema sõnul nii sissenõudjate kui ka võlgnike põhiõigused tagamata. Pool rääkis, et pikka aega on eiratud kohtutäiturite ettepanekuid, mis tagaks praeguse süsteemi veelgi parema toimimise. „Täitemenetluse toimiva süsteemi devalveerimine on vastuolus isikute õiguskuuleka käitumise suurendamise eesmärgi saavutamisega. Seaduseelnõu mõjuanalüüs on sisuliselt olematu,“ hindas ta.

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pooli sõnul kaasneb seadusega rida negatiivseid tagajärgi, mis ei pruugi olla ühiskonna jaoks vastuvõetavad:

Täitedokumendist tuleneva saamata töötasu nõuet omav füüsiline isik peab täituri kaudu töötasu saamiseks ootama täiendavalt 30 päeva.

Kuriteo ohvriks langenud isik peab täituri kaudu kehavigastuste tekitamisest tuleneva kahjunõude realiseerimiseks ootama täiendavalt 30 päeva.

Protsessid kriminaalasjades on reeglina pikad – nüüd lisandub kannatanule veel 30 päeva ooteaega, enne kui kohtutäitur saab asuda nõude sissenõudmiseks konkreetsemaid samme astuma. Juba täna on tegelikult selliste nõuete täitmisel olemas ebavõrdse kohtlemine. Kui näiteks süüdimõistva kohtuotsusega on mõistetud välja kahjuhüvis kannatanule ja kriminaalmenetluse kulud riigi tuludesse, siis juhul, kui süüdlasel tekib mingit tagastamisele kuuluvat riigimaksu, võtab riik selle läbi maksu- ja tolliameti endale. Kuriteos kannatanu saab sellest rahast siis midagi, kui riigi nõudest üle jääb.

Allikas. Viljandi kohtutäitur ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ametikogu juhatuse esimees Janek Pool.

Riigikogu võttis täna vastu kohtutäituri seaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse, millega riik vähendas kohtutäiturite tasu.

Eelnõus põhjendas justiitsministeerium, et juhul kui võlgniku andmed on rahvastikuregistris korrektsed, saab talle teate lihtsalt kätte toimetada. Kui isik maksab oma võla ettenähtud ajal ära, peab ta kohtutäiturile maksma üksnes menetluse alustamise tasu. Muu hulgas pikeneb ka tasumise aeg seniselt kümnelt päevalt palgaperioodini ehk kolmekümnele päevale.

Kui varem lisandus alustamistasule, mis on 15,97 eurot, pool kohtutäituri põhitasust, mis on proportsioonis võlasummaga, ning tähtaja ületamise korral kogu põhitasu, siis uue seaduse järgi kui tähtaeg pikenes 30 päevani, suureneks alustamistasu kooskõlas võlasummaga ja andmete õigsusega.

Seadusemuudatuse eesmärk on suurendada inimeste motivatsiooni võlg kiiresti ära maksta ja viia kohtutäituri tasu vastavusse töö keerukusega ning on selge, et osalt täituritasud vähenevad, mistõttu on kohtutäiturid eelnõu vastu. Eelnõuga viiakse täitemenetluse alustamise tasu sõltuvusse kahest parameetrist: nõutava summa suurusest ning võlgniku aadressi- või kontaktandmete ajakohasusest rahvastikuregistris.

Hetkel kuum