Sirje Rank • 27. veebruar 2015 kell 7:15

Niinistö: Soome võib taotleda NATOsse saamist

Sauli Niinistö  Foto: Eiko Kink

Soome president, kes alles mullu novembris tõrjus Soome NATOga liitumise väljavaadet argumendiga, et see kahjustaks suhteid suure idanaabriga, ütleb nüüd Rootsi päevalehele antud intervjuus, et ei välista Soome taotlust saada NATO liikmeks.

Soomes on 19. aprillil valimised ning president Sauli Niinistö on seda meelt, et uue valitsuse programmis on NATO küsimuses seisukohad juba muutunud.

„Ma ei ütle, et uks on lahti ja astutagu ainult sisse. Kuid me jätame avatuks võimaluse, et esitame liitumistaotluse. Arvan, et valitsusprogramm saab olema erinev 2011. a programmist, mis ütles, et selles küsimuses pole midagi uut oodata,“ ütles Sauli Niinistö Rootsi päevalehele Dagens Nyheter antud pikemas usutluses.

Niinistö möönab siiski, et mingeid kiireid arengud NATO küsimuses oodata ei ole. Selle vastu räägivad nii Soome avalik arvamus – NATOga liitumist toetab 26% küsitletuist ja vastu on 43% - kui ka lääne poolt kõlanud arvamus, et praegusel hetkel pole võib-olla kõige targem moment liitumistaotlust esitada, selgitas Niinistö. Samuti on selleks vaja parlamendis kahe kolmandiku suurust häälteenamust.

Siiski on märkimisväärne, et Soome võimalikku liitumist NATOga nimetab president, kes on NATO küsimuses olnud pigem ettevaatlik ja skeptiline, järgides presidentide Paasikivi ja Kekkoneni traditsiooni, mille järgi on Soome iseseisvus kõige paremini tagatud neutraalsuse ja heanaaberlike suhetega Venemaaga.

Kui Soome praegune valitsus 2011. a võimule tuli, kirjutati valitsusprogrammi, et selle valitsuse mandaadi ajal ei kavatse Soome esitada taotlust NATOga liitumiseks. Samasuguse klausli lisas oma valitsusprogrammi läinud aasta sügisel Stefan Löfveni juhitud Rootsi uus valitsus. Ukraina sõjaga on julgeolekuolukord Euroopas oluliselt muutunud, mis sunnib mitmeid riike – sealhulgas Soomet ja Rootsit – oma julgeoleku- ja kaitsepoliitikat üle vaatama.

Kevadel osalevad Soome ja Rootsi hävitajad ühisõppusel koos Ämari õhubaasis asuvate USA hävitajatega. Rootsis on Venemaa suursaadik välisministeeriumis seda plaani kritiseerinud. Niinistö sõnul Soome sellist „signaali“ saanud ei ole. „Ma ei ole selle kohta ei Venemaalt ega Venemaa esindajatelt saanud mingit sõnumit,“ ütles Niinistö.

Samas kordab Niinistö intervjuus oma seisukohta, et tuleb teha kõik, mis võimalik, et Venemaa ja Euroopa Liidu vastastikused suhted veelgi enam ei halveneks.

Küsimusele, mis on Venemaa presidendi Vladimir Putini eesmärk Ukrainas, vastab Niinistö, et Ukraina destabiliseerimine, et takistada Ukraina tihedamaid sidemeid Euroopa Liiduga, rääkimata NATOst.

Soomel on Venemaaga suur kaubavahetus, mis on ELi ja Venemaa halvenenud suhetest tuntavalt kannatanud. Ometi on Niinistö valmis toetama täiendavate sanktsioonide kehtestamist Venemaale. „Kui separatistid rindejoont veel kord edasi nihutavad, tuleb Euroopa Liidul teha otsus uute sanktsioonide kohta,“ ütles Niinistö.

18. veebruaril sõlmisid Soome ja Rootsi kaitsekoostöö kokkuleppe, mille järgi ühisõppused laienevad ühiseks kriisitõrjeks kuni vajadusel ühise riigikaitseni välja.

„Meil ei ole mingit lõppsihti,“ ütles Niinistö „Vaatame, lähme sammhaaval, eks siis paistab, kuhu välja jõuame.“ Plussid on juba praegu näha – sellega paraneb valmisolek, samuti on oluline, et sõjajõud oleksid võimelised koos toimima. „Ja kui me juba nii tundlikus vallas nagu riigikaitse suudame koostööd teha, siis ma loodan, et see aitab meil arutada ka teisi suuri poliitilisi küsimusi. Soome jaoks on kõik, mis me saame Rootsiga koos teha, positiivne,“ ütles Niinistö.

„Julgeolek ja rahu on riigi jaoks kõige tähtsamad küsimused,“ ütles Niinistö. 

Äripäeva intervjuud Soome presidendi Sauli Niinistöga 2014. a maikuus, kus president on NATO teemal reserveeritum, saab lugeda siit.

Niinistöl täitub nädalavahetusel pool ametiajast. Ühtlasi on Soome ja Rootsi värskelt allkirjastanud ühise kaitsekoostöö kavatsuse. Käimas on ettevalmistused Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi riigivisiidiks.

Hetkel kuum