Kreekale kolmas abipakett?

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 3. märts 2015 kell 11:20
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kreekale kolmas abipakett?
IMFi juht Christine Lagarde ja Kreeka rahandusminister Yanis VaroufakisFoto: Scanpix/Reuters
Esmaspäeval ütles Hispaania rahandusminister Luis de Guindos, et Kreekale on kaalumisel kolmas abipakett mahus 30-50 miljardit eurot.
„Mingeid selliseid kõnelusi ei ole,“ tõrjus Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker, kui agentuur Reuters temalt kommentaari palus.
Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis, kelle haldusalas on ka euroala reform, möönis aga, et kolmas abipakett võib vajalikuks osutuda, kuna Kreeka naasmine kapitaliturgudele pärast praeguse abipaketi lõppu pole sugugi garanteeritud. Pikendatud abipakett lõpeb juunis.
„Kreeka võib vajada täiendavat lahendust, kui praegune programm lõpeb,“ ütles Dombrovskis esmaspäeval Riias agentuurile Bloomberg antud intervjuus. „Kreeka eelmise valitsusega arutasime Kreeka naasmist turulaenamise juurde lihtsustatud tingimustega julgestuslaenu toel. Nüüd näib see stsenaarium aga vähem tõenäoline, arvestades viimasel ajal finantsturgudel valitsenud ebakindlust.“
Dombrovskise sõnul sõltub võimalik uus abipakett sellest, kuidas Kreekal praegune abipakett lõpule viia õnnestub.
„Kui me näeme, et läbirääkimised praeguse abipaketi lõpetamise üle kulgevad edukalt ning Kreeka peab oma lubadustest kinni ja viib vajalikud reformid ellu, siis on meil lihtsam kokku leppida ka võimalikus järgmises programmis,“ ütles Dombrovskis. „Samuti oleks Kreekal sellisel juhul lihtsam turufinantseeringu juurde naasta.“
Kreeka peaminister Alexis Tsipras, kelle peamine valimislubadus oli Kreeka abipaketid ikke alt vabastada, kordas läinud nädala lõpus, et kolmandat abipaketti ei vaja.
Samas plaanib Kreeka parlament sel nädalal menetleda eelnõusid, mille eesmärk on täita valijatele antud lubadusi vaesusega võitlemiseks, kuid mis võivad vastuollu minna eurogrupis antud lubadustele, et Kreeka ühepoolselt selliseid samme ei astu.
Kahtlused on kerkinud ka selles osas, kas Kreeka ikka suudab täita oma võlakohustused, nagu eurogrupi ministritele nädalapäevad tagasi kinnitati. Läinud nädalal ütles rahandusminister Yanis Varoufakis Kreeka raadiole antud intervjuus, et Kreekal tekib kindlasti probleeme nüüd kevadel IMFile ja suvel Euroopa Keskpangale maksta olevate summadega. IMFile tuleb Kreekal märtsis tagasi maksta 1,5 miljardit eurot.
Samas on Kreekal pikendatud abiprogrammist 7,2 miljardit eurot veel välja maksmata. Eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem ärgitas ajalehele Financial Times antud intervjuus Kreekat kiiresti nõutud reformidega alustama, et väljamaksed oleksid võimalikud.
„Välja maksmata raha on võimalik välja maksta väiksemate osadena, aga selleks on vaja väga kiiret edasiminekut,“ ütles Dijsselbloem. Reaalseid samme, mitte nimekirju kavatsustest.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Euroopa Komisjon
Hetkel kuum