Kui Suurbritannia teatas möödunud nädalal, et kavatseb AIIBga liituda, lausus Obama administratsioon Financial Timesile, et see on vaadates varasemat üsna loogiline jätk Suurbritannia ja Hiina suhetele. Näiteks polnud Briti ametnikud märkimisväärselt kriitilised Hiina suhtes seoses Hong Kongis toimunud demokraatiaaktsioonidega.
Suurbritannia proovis kasutada niiöelda esimese liituja eelist, sõlmides Hiinaga lepingu enne teisi G7 riike. Nüüd loodab riik, et Suurbritanniast saab Hiina investeeringute peamine sihtpunkt.
Mitmed Suurbritannia ametnikud on öelnud, et USA käitumine seoses AIIBga on pigem hapude viinamarjade efekt. „Nad poleks kongressi heakskiitu liitumisele niikuinii saanud, isegi kui nad oleks seda tahtnud,“ lausus üks ametnikest.
USA ja Austraalia ametnikud on eraviisiliselt öelnud, et Suubritannia liitub pangaga üksnes kaubandushuvisid silmas pidades ega saa aru, mida Hiina panga asutamisega tegelikult saada tahab.
Lõuna-Korea on samuti teada andnud, et Seoul võib ümber mõelda, kas pangaga liituda. Jaapan, kes on USA liitlane ning kes muretseb Hiina kasvava mõjuvõimu pärast, ilmselt pangaga ei liitu.