Marge Väikenurm • 25. märts 2015 kell 8:30

Margus Reinsalu õpetab Brasiiliat vallutama

Endine riigikogu liige Rain Rosimannus ja ettevõtja Margus Reinsalu  Foto: Raul Mee

Avalikkuse eest paar aastat varju hoidnud, Maroko kuurordiprojektiga kõrbenud ettevõtja Margus Reinsalu õpetab, kuidas Brasiilias läbi lüüa.

Hiljuti toimunud kaubandus- ja tööstuskoja seminaril, kus ettevõtjad rääkisid Brasiilia turu miinustest ja plussidest, esines ka Reinsalu, kelle firma KC-Grupp sealsel turul tegutseb. Pärast oma ettekannet keeldus Reinsalu ajakirjaniku küsimustele vastamast, soovides kuulata järgmisena esinenud Regio juhti Ülo Säret. Sellele, et intervjuu võiks teha pärast Säre esinemist, Reinsalu vastu ei vaielnud. Keset ettekannet aga lahkus Reinsalu seminarilt. Hiljem ei õnnestunud teda ka telefoni teel tabada.

Reinsalu ebaõnnestunud äritehingud kerkisid huviorbiiti, kui Eesti Ekspress kirjutas kaks aastat tagasi krahhist, mis meest tabas: rohkem kui 600 rikast eurooplast jäi pika ninaga, oodates aastaid Reinsalu firmalt kortereid ja villasid Marokos. Peale selle kaotas ka Reinsalu raha, kui üritas teha maailmakuulsaks spordijooki Fat Burner.

Võimaluste maa

Seminaril esinedes nimetas Reinsalu Brasiiliat arenenud maaks, kuigi seal on probleeme, mille all riik kannatab. "Kui ringi käid, siis tunned, et oled samas situatsioonis juba olnud - oleme selle läbi elanud. Kui leiad oma niši, siis turg on Brasiilias ikka palju suurem. Võimalusi on täna seal hästi palju, viie aasta pärast on võib-olla kitsam. Aga seal peab kohal olema, distantsilt midagi ära ei tee," rääkis Reinsalu, kelle firma on Brasiilias aastaid tegutsenud.

Globaalses julgeolekumaailmas, mis on aastaga väga palju muutunud, just "Venemaa-Ukraina-jama" tõttu, ei taju brasiillased Reinsalu sõnul, kuidas neil vedanud on. "Kui nad räägivad oma muredest, siis ütlen, et tegelikult on teil hästi: ei ole Venemaad kõrval, 150 aastat ei ole sõdasid olnud ja ei ole ka näha, et tuleks. Teil ei ole moslemeid, ISISt ja Süüriat," rääkis Reinsalu. "Mulle tundub, et kui jätta kõrvale nende siseriiklik turvalisus, millega on probleeme, siis Lõuna-Ameerika kontinent on majanduses üks turvalisemaid kohti."

Reinsalu hinnangul tasub meie ettevõtjatel järjest rohkem pilke Brasiilia poole suunata. Lõuna-Ameerika suurim riik on ka Reinsalule endale südamelähedaseks muutunud. "Olen tükk aega Hispaanias elanud, ka Marokos toimetanud. Kui võrrelda Brasiilia mentaliteeti Hispaania omaga, siis Brasiilia meeldib see mulle oluliselt rohkem kui Hispaanias või Portugalis - ei ole manjaanat või siestat, inimesed teevad tööd, kuigi see võtab natuke kauem aega," võrdles ta seminaril eri riike ja tõi näite, et sellele, mida meie arutaksime 15 minutit, kulub Brasiilias poolteist tundi.

Importimine liiga kallis, maksud kõrged

Kristian Kahre, kes asutas hüdroisolatsioonitooteid valmistava Elasteq do Brasil Ltda, kirjeldas Brasiiliat kriitilisemalt kui Reinsalu. Kui Elasteq suundus Brasiiliasse, loobuti mõttest importida, sest maksukoorem olnuks liiga kõrge. Kui kaupa importida, siis peab veel arvestama Brasiilia nõrga infrastruktuuriga, mistõttu on tooteid ajamahukas ja kallis vedada.

Seega otsustati kolm aastat tagasi ette võtta tee, mis ei ole samuti tunduvalt kergem - panna Sao Paulo lähistel püsti tehas, kus töötab praeguseks 11 inimest.

Bürokraatiarägastik on Brasiilias kõike muud kui hõre. Notaris käimist Elasteqi juhtidel igal nädalal, juhatuse liikmed lõpuks loobusid kohale minemast. "Kuna allkiri oli tuvastatud, siis teati, et ega neid gringosid seal väikeses tööstuslinnas väga palju ei ole, nii et asjad toimisid," kirjeldas Kahre tegevuse alustamist Sao Paulo eeslinnas Itupevas, kus on 40 000 elanikku.

Nüansse, millele Brasiilias ettevõtet luues tähelepanu pöörata, on omajagu. Näiteks enne tootmiseks vajalike litsentside saamist peab olema üüritud äripind, kus valitseb aga tühjus. "Vahepeal käid lihtsalt vaatamas, et ega keegi ole sisse murdnud, ja läheb mitu kuud mõne litsentsi kättesaamiseks," meenutas Kahre vaevalist algust. "Lõpuks saad loa importida seadmeid. Konto avamine pangas võttis kuus kuud, mis polegi väga pikk aeg, aga kui oled kohapeal ja ootad, siis paratamatult on raske mõista, miks see nii käib."

Ettevõtete juriidilistele vormidele kehtivad erinevad maksunõuded, sõltudes näiteks osakapitali suurusest või tegevusvaldkonnast. Eurooplasele on eriti ootamatu, et käibemaks erineb osariigiti. Kui suurt maksu peab tasuma, sõltub juba ettevõtte spetsiifikast. On välja arvutatud, ütles Kahre, et ühte toodet on Brasiilias võimalik müüa 5000 erineva maksumääraga.

Brasiilia innovaatilisus ei ole kõige suurem kui võrrelda Ameerika või Euroopaga. Kui Brasiilia ise ei panusta arendusse ja haridusse, siis ei oska riik seda teiste puhul hinnata, rääkis Kahre. Internetiühendusega ei ole lood kiita, iPhone aga on tema sõnul olemas keskklassis peaaegu igaühel, mis näitab, et suurtel brändidel on rohkem jõudu sujuvalt Brasiilia turule sisse süüa.

"Meile on suurepärane, et Brasiilias on internetiühendusega halvad lood - meie toode töötab internetita," ütles mobiiliäppide arendajatele internetiühenduseta töötavat kaardilahendust loova Nutiteqi müügijuht Kaido Irval. Tema sõnul plaanib Nutiteq Brasiiliasse minna. Vastuse, kuidas seda teha, annab eri inimeste ja ettevõtetega suhtlemine. "Peab analüüsima ja juurde küsima. Keegi ei kanna midagi kandikul ette. Siin rääkisid ettevõtted oma kogemusest, nende lähenemine on väga erinev," ütles Irval. 

Loobivad kaikaid kodaraisse

Kui jaemüügiettevõte on mingi ime läbi oma tooted Bauhofi-laadsesse poodi suurte konkurentide omade kõrvale pääsenud, siis võiks kindlasti palgata inimesed, kes neid tooteid samas poes müüvad.

"Igaüks peab hoolitsema selle eest, et su tooted eksponeeritud oleksid. Täiesti tavaline on, et uute väikeste tulijate tooted lükatakse tahaplaanile, kakutakse hindu küljest. Võideldakse. Seda teevad omavahel ka suured. Kauplus võtab teie tooted, aga kuidas neid müüte, on teie otsustada," rääkis Kahre.

Peale selle antakse katteta lubadusi, testimaks, kas turule tulnud ettevõte annab kauba kätte osalise ettemaksuta. Kui nii on, kaotakse kaubaga. Samuti seostub välisinvestor kohalikele tohutu rikkusega, mistõttu võib juhtuda, et mujalt saabunud ettevõtjaga suheldakse Kahre sõnul ainult selleks, et talle näiteks oma ettevõtet või teenuseid müüa.

Brasiilias astub esimesi samme ka mobiiliandmete põhjal näiteks turismi- ja liikumisuuringuid pakkuv firma Positium. Brasiilias tekkis küsimus, kui palju turiste käis linnades jalgpalli-MMi ajal, mida hakkabki Positium välja selgitama.

Positiumi ekspordijuhi Siim Esko kogemus näitab vastupidiselt Kristian Kahro omale, et meili teel õnnestub kontakte luua. Esko saatis kirju 60 riiki. Brasiiliast vastas Positiumi pakkumisele teiste seas statistikaamet. Esko läks seejärel Lõuna-Ameerikasse ja suutis nelja päevaga vajalike inimestega isiklikult tutvuda kuni juhatuseni välja.

Tasub õppida selgeks portugali keel

Inglise keel ei ole brasiillastel suus, nii et ettevõtjal on mõistlik portugali keel selgeks saada. Paha ei tee ka hispaania keele oskus.

Kahrel läks keeleõppimine esimesel aastal konarlikult. "Päris kehv oli istuda kohtumistel, kus räägiti portugali või hispaania keeles. Saad aru, aga ei oska ennast väljendada. Tähtis on saada diskussiooni, ja sind hakatakse tõsisemalt võtma," nentis Kahre, kes soovitab kohtuda brasiillastega silmast-silma, mitte loota kirjavahetusele või telefonivestlustele. "Ei tasu oodata, et neile reageeritakse."

Temaga nõustub keeleoskusest rääkides ka Regio juht Ülo Säre. Regio müüb kaubamärgi Reach-U abil Brasiilias mobiilsete asukohapõhiste teenuste lahendusi, peamiselt tarkvaratoodetena. Säre tõdes, et keelebarjäär teeb Brasiilias asjaajamise keeruliseks. "Kui minna riigisektorisse, siis seal on väga üksikuid inimesi, kes suudavad inglise keeles rääkida," ütles Säre.

Hetkel kuum