Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) töötas esmakordselt Eestis välja tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu, teatas töögrupp pressiteate vahendusel. Taolise lepingu eesmärk on kujundada avalikust sektorist teadlik ja lepinguliselt vastutust võttev tellija, tõsta kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes ning edendada riigi ja erasektori koostööd.

„Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ning kohustused,“ selgitas advokaadibüroo GLIMSTEDT partner ja töögrupi liige Priit Lätt pressiteate vahendusel.

ITL-i juhatuse liige ja Koostöö Kogu eestvedaja Agnes Roos märkis, et hangete ühekülgsed tingimused ning lepingu kallutatus tarkvaraarenduse riigihangetes on IKT valdkonna ettevõtjate jaoks olnud murekohaks juba aastaid. „See on pannud ebaproportsionaalselt suured riskid erasektorile ning mitmed erafirmad on otsustanud loobuda nn „karmide tingimustega“ riigihangetes osalemast. Teiseks suuremaks probleemiks on olnud intellektuaalomandi küsimused,“ sõnas Roos. ITL-i hinnangul toob soovitusliku tüüplepingu olemasolu ning võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt hangetesse efektiivsust ning suurendab ettevõtete motivatsiooni hangetes osaleda.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe sõnul on lepingute töörühma näol tegemist suurepärase näitega avaliku ja erasektori vabakondlikust koostööst, mis võiks olla eeskujuks ka teistele sektoritele. „Selliste läbirääkimiste läbiviimine on kindlasti olnud kasulik mõlema poole esindajatele, et saavutada suuremat teineteisemõistmist. Loodame lähiaastatel lepingu laiapõhjalist kasutuselevõttu,“ lisas Rahe.