• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sündis esimene riigihanke tüüpleping Eestis

    IT riigihanked said tüüplepinguFoto: Meeli Küttim, Äripäev

    Ametnikud ja ettevõtjad töötasid esmakordselt Eestis üheskoos välja tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu.

    Töögrupp suurematest IT hankeid korraldavatest riigiasutustest ning ettevõtjatest Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidust (ITL) töötas esmakordselt Eestis välja tarkvaraarenduse riigihangete soovitusliku tüüplepingu, teatas töögrupp pressiteate vahendusel. Taolise lepingu eesmärk on kujundada avalikust sektorist teadlik ja lepinguliselt vastutust võttev tellija, tõsta kvaliteeti tarkvaraarenduse riigihangetes ning edendada riigi ja erasektori koostööd.
    „Mitmetes teistes riikides, sealhulgas näiteks Soomes, on sedalaadi tüüplepingud riigihangete puhul levinud praktika, kuid Eestis on tegu väga vajaliku pretsedendiga, mis kõrvaldab hankimise protsessist senised kitsaskohad ning viib tasakaalu hankija ja pakkuja huvid ning kohustused,“ selgitas advokaadibüroo GLIMSTEDT partner ja töögrupi liige Priit Lätt pressiteate vahendusel.
    ITL-i juhatuse liige ja Koostöö Kogu eestvedaja Agnes Roos märkis, et hangete ühekülgsed tingimused ning lepingu kallutatus tarkvaraarenduse riigihangetes on IKT valdkonna ettevõtjate jaoks olnud murekohaks juba aastaid. „See on pannud ebaproportsionaalselt suured riskid erasektorile ning mitmed erafirmad on otsustanud loobuda nn „karmide tingimustega“ riigihangetes osalemast. Teiseks suuremaks probleemiks on olnud intellektuaalomandi küsimused,“ sõnas Roos. ITL-i hinnangul toob soovitusliku tüüplepingu olemasolu ning võimalikult ulatuslik kasutuselevõtt hangetesse efektiivsust ning suurendab ettevõtete motivatsiooni hangetes osaleda.
    Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna juhataja Aet Rahe sõnul on lepingute töörühma näol tegemist suurepärase näitega avaliku ja erasektori vabakondlikust koostööst, mis võiks olla eeskujuks ka teistele sektoritele. „Selliste läbirääkimiste läbiviimine on kindlasti olnud kasulik mõlema poole esindajatele, et saavutada suuremat teineteisemõistmist. Loodame lähiaastatel lepingu laiapõhjalist kasutuselevõttu,“ lisas Rahe.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Euroopa aktsiaturud taastuvad eelmise nädala järsust langusest Baltikumis langus
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on täna eelmise nädala järsust langusest taastunud, sest omikrontüvega seotud hirmud on taandunud, vahendab Reuters.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Uut koroonatüvi leidub 38 riigis
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
Koroonaviiruse uus tüvi Omikron on reedese seisuga tuvastatud 38 riigis, teatas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).