Võtmemõõdik paneb kuue nädalaga tulu teenima

Artikkel

- Uudised
- Urve Vilk
- 26. märts 2015 kell 10:28
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võtmemõõdik paneb kuue nädalaga tulu teenima
David Parmenter
Tulemuslikkuse võtmemõõdiku ehk KPI abil on ettevõtte juhtkonnal võimalus kollektiivi tulemuslikkust oluliselt suurendada ja aru saada, kas ollakse õigel teel või mitte,
KPId kuue nädalaga kasutusse:
Otsuse tegemine ja ajakava paikapanek. Esiteks tuleb maha müüa idee muutuse vajalikkusest ja leppida kokku selleks kuluv mõistlik aeg. Selles faasis peab tagama, et juhtide meeskond oleks ideega seotud määral, mis tagaks nende pühendumise. Juhid peavad tagama, et aeg oleks alustamiseks õige – et järgmisel kuuel nädalal poleks käsil suuri projekte, mis võiksid häirida.Kriitiliste tegurite kaardistamine. Protsessi käivitamiseks tasub korraldada kahe- või ühepävane ajurünnak, et selgitada välja ettevõtte jaoks kriitilised edutegurid.
Projektimeeskonna moodustamine.KPI projektimeeskonna liikmed peavad suutma esitluste ning oma hea suhtlemisoskusega kogu organisastiooni “pardale” tuua, nad peaksid olema noored ja kartmatud.Tulemuskaardi täiustamine ja meetmete valik. KPI tiim korraldab meeeskondadele tulemuskaardi töötoad, millest võtavad juhid aktiivselt osa, rõhutades oma aktiivse osalemisega protsessi tähtsust ning ühtlasi tutvustades KPI meeskonda. Koolitus vajab ainult ühte päeva ja seda võib korraldada korraga kuni 80 inimesele.
KPIde valik. KPI meeskond valib välja kõige olulisemad tegurid peale meeskondades toimunud töötubasid, sest suure tõenäususega selguvad just seal olulisemad näitajad. Seejärel tasub neid kontrollida seitsme indikaatori suhtes, millele KPId peavad vastama:- tegu pole rahalise väärtusega mõõdetava suurusega (ei mõõdeta eurodes, dollarites jne);- mõõdetakse sageli, näiteks 24/7, korra päevas või nädalas- tulemust mõjutavad juhtide otsused;- kogu organisatsioon mõistab mida mõõdetakse ja kuidas tulemusi parandada;- tulemust mõjutab kogu meeskond;- sellel on organisatsioonile oluline mõju;- edendatakse valitud tegevusi (positiivne mõju tulemuslikkusele on testitud, hoolimata võimalikest halvasti läbimõeldud meetmetest).
Aruandlusvormide väljatöötamine. KPIde aruandlusmall sätestab nõuded organisatsiooni eri tasemetele ja aruannete esitamise sagedusele. Enamasti toimub edastus iga päev (elektrooniliselt) kell 9 või uuendatakse andmeid ööpäev ringi.
Kasutuse hõlbustamine. Protsessi tuleb kaasata kogu organisatsioon ning muuta see organisatsioonikultuuri osaks.
KPIde ülevaatus. Aeg-ajalt, aga mitte sagedamini kui kuus kuud, tasuks KPId ja nende aruandlus üle vaadata, sest prioriteedid ajas muutuvad.
Allikas: David Parmenter, “Winning” KPIs in an SMEs
KPIde (key performance indicators) kuningaks nimetatud David Parmenteri sõnul ei ole KPIdest kasu vaid suurtel ettevõtetel, vaid neid saavad edukalt kasutada ka väikeettevõtted.
Parmenter on KPIsid uurinud 25 aastat ning on mitmete neist rääkivate bestsellerite autor. Tema sõnul näitavad KPId, millised indikaatorid on ettevõtte jaoks tähtsad ning kuidas nende muutusi jälgida. KPIde kasutuselevõtmise protsess on üsna lihtne ja võtab umbes kuus nädalat.
KPId esindavad meetmete kogu, mis keskenduvad aspektidele, mis on organisatsiooni edus kõige kriitilisema tähtsusega. Nende juurutamise protsess ei pea olema ettevõtte jaoks kulukas, pigem on oluline juhtide pühendumus – KPI projektimeeskonna liikmed tuleb vabastada ülejäänud tööst ja lubada nad täiskohaga projekti vedama.
"Kaheinimeselise KPIde projektimeeskonna tööle asumise eelduseks on, et neil oleks võimalus pühenduda KPIdega tegelemisele täiskohaga ning nad alluksid otse tegevjuhile," ütleb Parmenter. Vahelülid tegevjuhi ja projektimeeskonna vahel näitavad, et protsessi esimene etapp on ebaõnnestunud ning projekti pole mõtet jätkata, kuna tegevjuht pole pühendumiseks valmis.
16.–17. aprillil toimuva Pärnu Finantskonverentsi peaesineja on David Parmenter, kelle hüüdnimeks on The King of KPIs. David Parmenter on teinud KPIde uurimistööd 25 aastat ning on mitme bestselleri autor.
Tegevjuht kontrollib suunda
KPIde edukas rakendamises on väga oluline roll tegevjuhil. Parmenteri hinnangul peaks ettevõte püüdma ideaalis luua keskkonna, kus tegevjuht sekkuks kohe, kui mõõdikute tulemused langevad. "Juht peaks küsima selgitusi kohe, kui KPIde tulemused liiguvad vales suunas. Ideaalis peaks püüdma luua keskkonda, kus juhtkond ja personal on valmis tegevjuhi kõneks kohe, kui KPIde tulemus on kukkunud. Nii antakse töötajate poolt endast parim, et taolist olukorda vältida."
KPide kasutamine annab juhtkonnale töötajate tagantutsitamiseks teisigi võimalusi. Igas organisatsioonis võiks olla KPIde esiviisik, mille tulemusi edastatakse vähemalt kord nädalas. "See on vajalik näiteks teavitamaks projektidest, mille aruandlus hilineb, et panna projektimeeskond alustatut lõpetama," selgitab Parmenter.
Ta rõhutab, et ehkki paljud organisatsioonid on sisse viinud edukalt toimiva KPIde süsteemi, kaob see juhul, kui sellega seotud isikud organisatsioonist lahkuvad. Selle vältimiseks soovitab Parmenter protsessi kaasata kogu organisatsioon ning muuta KPId organisatsioonikultuuri osaks.
Loe pikemalt 30. märtsi kuukirjast Juhtimine.
Hetkel kuum