Eliisa Matsalu • 9. aprill 2015
Jaga lugu:

Mis saab uueks Kalamajaks?

Ehitus Vana-Kalamajas.  Foto: Andras Kralla

Kuigi uusi imagotrende kinnisvaraturul näha ei taheta, on kinnisvaraeksperdi Tõnu Toompargi sõnul Koplil potentsiaali saada uueks Kalamajaks.

Täna Nordea panga ja kinnisvara liidu korraldatud konverentsil arutleti, mis võiks kujuneda elukondlikus kinnisvaraturus järgmiseks Kalamajaks ehk menukaimaks elupiirkonnaks.

Kinnisvaraekspert, Adaur Grupp OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark ütles, et Kalamaja maine ei ajanud üles ükski tööagentuur, vaid tegu on fenomeniga omaette. Ennekõike mängis Kalamaja menus rolli asukoht. „Minu arvates on lahe, et üks asum, kus üks maja oli rohkem viltu kui teine, on saanud uue hingamise,“ ütles ta.

Toomparki sõnul on võimalikuks uueks Kalamajaks Kopli, mille mainel on potentsiaali totaalselt muutuda. Seda eeldusel, et Kopli liinid müüakse maha ja piirkonda ehitatakse uusi kortereid. Siis hakkavad Toomparki sõnul Koplisse kolima ka need, kes tahavad seal elada, mitte vaid need, kes seda teha julgevad.

Pindi Kinnisvara AS juhatuse liige Peep Sooman loodab, et uut Kalamaja ei tulegi. „Kõik, mis on emotsioonide najal üles krutitud, tuleb kunagi tagasi,“ ütles ta. Sooman hellitas lootust, et järgmine trend saab olema mõistlik ja kaalutletud, et tekiksid magalapiirkonnad, kus on mõistlikud kütte- ja energiakulud. Ta nentis, et inimene on paraku ahne loom, kes tahab enda ümber ikka mainekust luua. „Mingil hetkel aga imagopauk plahvatab ja siis pole enam sellest tolku,“ ütles Sooman.

Eestlane energiasäästu jaoks liiga vaene

Korterite ostu-müügi tehingute arv Tallinnas on jätkuvalt kõrge. Toompark rääkis, et tehingute mahud kasvasid aastaga Tallinnas küll napp 3%, kuid vahepealne langus on taastunud. „Hinnad aina kasvavad ja kasvavad, uued rekordid üha tulevad,“ ütles ta. Tema sõnul peaksid inimesed korterite ostul rohkem tähelepanu energiasäästlikkusele panema. „See on suur investeering. Energiasäästlikkust ei kiputa rahasse väga panema, kuid tasuvus on pikk,“ ütles ta. Toompark lisas, et üheks suureks investeeringuks on ka parem tervis ja tervem elukeskkond. „Võib-olla ongi eestlane nii vaene, et peame varem ära surema. Rahvas ei saa endale kallist energiasäästlikku korterit lubada,“ ütles ta.

Sooman ütles, et tema arvates pole turg rohemajanduse jaoks veel valmis. Praegu inimesed koduostmisel energiasäästlikkusega eriti ei arvesta, määravaks on ennekõike just hind. Samas on näha, et mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse kommunaalkulude kokkuhoiule tähelepanu pöörama. „Igal uuel hoonel on mingid kulud väiksemad, kui vanal,“ märkis Sooman. Tema sõnul on vanade ja uute korterite hinnavahe praegu 25% ja on vaid aja küsimus, mil vahe plahvatuslikult tõuseb. „Lasnamäe ja Mustamäe vana korteri omanikul läheb oma vara müümisega üha raskemaks,“ ütles ta, lisades, et järelturu vastu tekib suur nõudlus.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas