Mari Mets • 23 aprill 2015

Taani pärl lahkub Eestist

Poolteist aastat Taani luksustehnikafirma Bang & Olufsen Eesti tütarfirmat juhtinud Tiina Seeman ise väljaostus ei osale.   Foto: Andras Kralla

Eesti üks parimaid palgamaksjaid, tuntud Taani audiovideotoodete bränd Bang & Olufsen sulgeb ligi 60 töötajaga Tallinna üksuse. Eestlastest töötajad plaanivad siinse ettevõtte suurema osa väljaostu.

Bang & Olufsen oli tänavuses Äripäeva parimate palgamaksjate topis 131. kohal, makstes töötajatele keskmiselt 2446 eurot kuus.

1. juunil täitub Bang & Olufsenil praeguse nime all Eestis üheksa aastat, kuid see jääb ühtlasi ka viimaseks suveks, mil Taani luksus­bränd siin tegutseb.

Märtsi lõpus teatas korporatsioon ümberkorraldustest nende audiovideo valdkonnas ehk ettevõtte põhitegevusalal. See toob endaga kaasa 125 inimese koondamise ettevõtte harudes üle maailma. Audiovideoüksuse arendustööd toimuvad praegu firma peakontoris, Jüütimaa väikelinnas Strueris, ning Tallinnas.

Taani kroonijuveel Bang & Olufsen

Asutasid 1925. aastal Jüütimaa väikelinnas Strueris raadiohuvilised Peter Bang ja Svend Olufsen.

Alati rõhunud omanäolisele disainile, 1978. aastal korraldas New Yorgi moodsa kunsti muuseum isegi nende disainile pühendatud näituse.

Praegu neli tegevussuunda: audiovideo, ­automotive, tavalise koduelektroonika ja play ehk kompaktsete kaasaskantavate toodete arendamine.

Töötajaid enam kui 2000 üle maailma, tarkvaraarendus toimub Taanis, Eestis ja Indias.

Käive eelmisel majandusaastal (juuni 2013–mai 2014) 2,86 miljardit Taani krooni ehk ligi 384 miljonit eurot, perioodil detsember 2014–veebruar 2015 (III kv) 800 miljonit Taani krooni ehk üle 107 miljonit euro.

Kahjum mullu 29 miljonit Taani krooni ehk 3,89 miljonit eurot. Jooksval majandusaastal on kahjumit kogunenud juba 164 miljonit krooni ehk ligi 22 miljonit eurot.

Tõmbab koomale. Loobub automotive-toodetest ning müüb selle ärisegmendi oma konkurendile, USA suurfirmale Harman, lisaks restruktureerib audiovideo segmendi, mille tõttu koondab 125 töötajat.

Loodab koondamistega hoida kokku 100 miljonit Taani krooni ehk üle 13 miljoni euro.

Bang & Olufseni Eesti üksuse juhi Tiina Seemani sõnul vähendas ettevõte jõulude eel kasumiprognoosi, mis tõi kaasa surve vähendada kulubaasi, seda eelkõige audiovideo valdkonnas.

“Otsus koondada just Tallinnas on emaettevõtte seisukohast majanduslikult täiesti mõistetav ja ratsionaalne, sest nii jääb üks täiel võimsusel töötav üksus Taani alles. Neil oli valida, kas vähendada inimkoosseisu mõlemal pool, nii et see jääks mõlemas kohas alla kriitilise piiri, või panna üks koht kinni. Meie sulgemise arvel Taanis töötajate arvu ei suurendata,” ütles ta.

Viiendik juba läks ameeriklastele

Seemani sõnul moodustab audiovideo tarkvaraarendus ligi 80% Tallinna üksuse tööst, ülejäänud 20% on automotive'i üksus ehk autodesse audioseadmete tootmisega tegelev tiim. Automotive'i äritegevusest loobub Bang & Olufsen aga üldse ning teatas märtsi viimasel päeval selle suuna müügist koos varadega suurele USA audiotehnika tootjale Harman.

Praegu pole veel päris selge, kuidas automotive'i segmendi müük Eesti üksust mõjutab ning kas Tallinnas jätkab 20 protsenti senisest ettevõttest Harmanile alltöö tegemisega või mitte.

Ootamatult kiire lõppmäng

Alles novembris ilmus teade, mille järgi oli Bang & Olufsen leidnud endale Tallinnas arendaja 1600ruutmeetrise büroopinna jaoks. Kinnisvaraarendaja BPT Real Estate'i esindaja Indrek Hääl ütles toona, et sellises mahus lepingud ei ole ­Eesti ärikinnisvaraturul väga sagedased, ning rõõmustas, et tellijaks on tuntud rahvusvaheline ettevõte. 

Tiina Seeman sõnas siis, et suuremat pinda pani neid otsima viimaste aastate jooksul Eestis toimunud laiendused. Detsembris külastasid Bang & Olufseni Tallinna esindust ka Taani-Eesti kaubandustööstuskoja liikmed, kes nimetasid ettevõtet Tallinnasse peidetud Taani pärliks.

Seeman ütles, et kui ta 2013. aasta ­augustis Bang & Olufseni tööle läks, oligi tema üks peamisi ülesandeid Eesti ettevõtet laiendada ning integreerida paremale koostööle emaettevõttega, et Eesti poleks kõigest alltöövõtja, vaid võrdväärne osa korporatsioonist. Paari aasta jooksul areneski ettevõte päris palju.

“See tuul, millega mina siia tulin, oli hoopis teine, mis on praegu. Emaettevõte ootas palju suuremat müügitulemust. Tooted on saanud valmis enam-vähem sellise ajakavaga, nagu nad pidid, aga tulu pole olnud nii suur, kui loodeti. Kui tulu ei jõua kuludele järele, siis tuleb ju kulusid kokku tõmmata. See on suurkorporatsioonides ikka nii, et ühel päeval on vaja laieneda, aga kui olukord muutub, siis muutuvad kiiresti ka plaanid,” selgitas ta.

Plaanis laienemistMullu kevadel teatas Bang & Olufsen OÜ oma aruandes, et aasta suurimaks õnnestumisteks peavad nad uut TV-toodet, mille jaoks Eesti üksus tegi tarkvaralahenduse.

Teine suurim õnnestumine oli Audi jaoks välja töötatud võimendi projekti edukas lõpetamine.

Ettevõte plaanis tänavu mais lõppevaks majandus­aastaks töötajate kasvu 15% võrra ning käibe kasvu 3% võrra.

Bang & Olufsen OÜ mulluse majandusaasta käive oli 2,97 miljonit eurot, kasumit saadi 0,25 miljonit eurot. Käive jäi aasta varasemale tasemele, kasum oli aga poole väiksem.

Tikutulega leitud eksperttööjõud

Seemani sõnul on neil olnud üpris raske leida sobivate oskustega tööjõudu, sest Eestis eriti audiotehnika eksperte ei leidu ning pole ka ühtegi kooli, mis vajalike oskustega inimesi koolitaks. Sellist ekspertiisi on Eestis väga vähe. Seetõttu asusid nad tööjõudu otsima väljaspool Eestit ning on leidnud senimaani ühe inimese.

“Meie selge ja üsna ambitsioonikas plaan oli värvata järjest rohkem inimesi väljastpoolt Eestit. Ma arvan, et seda teed oleksime jõuliselt edasi läinud. Eelmisel aastal oli meie värbamisprotsess suhteliselt visa, ühel hetkel me ei tohtinud enam inimesi juurde võtta, sellepärast jäi ka töötajate välismaalt otsimine pooleli,” ütles ta.

Eestlased tahavad välja osta

Kõrgeid palku pakkunud ja oskustööjõudu värvanud rahvusvahelise suurkorporatsiooni Eestist lahkumine ei pruugi aga tähendada Taani brändi Eesti üksuse kuulsusetut lõppu ja poolt­sadat töötut inimest, vaid Bang & Olufseni Eesti üksuses on seltskond inimesi, kes peab praegu emaettevõttega läbirääkimisi firma väljaostmiseks.

See puudutaks 80protsendilist osa, mis tegeleb audiovideo arendustöödega ning mis jäi alles ülejäänud 20% müügist Harmanile. Seeman ise on otsustanud suvel ettevõttest lahkuda, kuid läbirääkimisi peab neli praegust osakondade juhatajat.

“Kogu stsenaarium rullus meie eest lahti umbes kuu aega tagasi. Selle lühikese aja kohta on nad juba praegu teinud selle kallal väga head tööd ja emaettevõttega käivad läbirääkimised. Management buyout pakuti välja meile kõigile, aga ma ise otsustasin, et mul oleks aeg nüüd midagi muud teha. Sellest hoolimata loodan ma, et teised lähevad täie rauaga edasi. Emaettevõttest on sellele väga suur tugi ja huvi,” rääkis Seeman.

Ta lisas, et selle ettevõtte suurim väärtus ongi inimesed, kes moodustavad Eesti mõistes päris hea nišikompetentsi keskuse. “Siin on video- ja audiotehnika eksperdid, keda muudes ettevõtetes väga pole. Nende teadmised erinevad päris palju tavapärastest software'i tundmisest ja nende teenuseid saab pakkuda mitte ainult Eestis, vaid igal pool maailmas. Bang & Olufsenis on neil tekkinud selleks piisavalt kontakte,” märkis ta.

Bang & Olufseni Eesti üksus asus kevadel ilmunud Äripäeva parimate palgamaksjate TOPis 131. kohal enam kui 2000 ettevõtte. Firma keskmine palk oli 2446 eurot. IT-ettevõtete TOPis oldi mullu oma ligi kolme miljoni eurose käibega ligi 3500 firma seas 30 parima piirimail.

Läbirääkimised emafirmaga peaks olema lõppenud mai keskpaigaks ning selleks ajaks selgub ka Eesti üksuse täpne saatus. Enne seda ei soovinud väljaostu läbirääkimisi pidavad Bang & Olufseni töötajad teemat täpsemalt kommenteerida.

Eestlaste tehtud töö ja panusega olime igati rahul

Ümberkorralduste põhjuseks Bang & Olufseni audiovideo äriüksuses on strateegilised muudatused, mille eesmärk on tõsta valdkonna kasumlikkust. See tähendab struktuuri ümberkorraldamist, kulu­baasi ja keerukuse vähendamist organisatsioonis, mis toob kaasa Tallinna arendus­üksuse sulgemise.Tallinnas 1999. aastal Liewentahli­nimelise ettevõtte meeskonnast välja kasvanud Bang & Olufseni arendustiimist sai aja jooksul täisväärtuslik väga kõrge kompetentsiga arendusüksus. Seega pole muutuste taga kindlasti rahulolematus tehtud töö kvaliteedi või teadmistega. Üksuse sulgemiseni viinud asjaolud on seotud täiel määral ettevõtte strateegiliste otsustega. Tallinna üksuses on väga asjatundlikud spetsialistid, meie pika koostöö jooksul on nad olnud pühendunud ja abivalmid. Olen neile väga tänulik nende panuse eest.

Jelle Rieske, tarkvaraarenduse juht Bang & Olufseni peakontoris

Konkurent kõlariärist: ilma tuntud brändinimeta raske müüa

Jõhvis trafosid ja käsitsi kõlareid valmistava Audese omanik ja juht Igor Tjurin ütles, et kõlaritööstuses on bränd väga oluline ning tundmatu nimega on raske pildile pääseda.

“Võime seega olla esimesed, kes Ida-Euroopas pankrotti ei lähe, sest selles piirkonnas ei ole ühtegi meie alal tegutsejat, kes oleks väga edukas. Ma mõtlen muidugi suuri, mitte ühemehefirmasid,” lausus ta.

Tjurin ütles, et Bang & Olufseni tooteid on ostetud praegu sellepärast, et see on tuntud Taani disain ja bränd.

“Kui kõik need omadused ja aastakümneid eksisteerinud brändi ära võtame, siis miks peaks ostja soetama Bang & Olufseni, mis on pärit Eestist? Ainuke Eesti bränd, mida üle maailma teatakse, on luksuskõlareid pakkuv Estelon. Bang & Olufsen teeb aga kõlareid massidele, seega peab palju müüma,” sõnas ta.

Raske saab uutel omanikel olema

Samas mainis ta ettevõtte väljaostu plaanivate eestlaste kohta, et kui neil asjad õnnestuksid, siis oleksid nad esimesed, kes Ida-­Euroopas audioturul mass­tootmises edukad oleksid.

“Raske saab neil aga kindlasti olema, sest Euroopas on praegu paljud firmad raskes seisus. Jälgime, kuidas Hiina investorid tulevad ja ostavad pika ajalooga Euroopa brände kokku, seejärel mõtlevad, mida nendega peale hakata. Kui hiinlased oleksid teadnud, et on võimalus Bang & Olufseni osa ära osta, oleksid nad seda juba teinud,” märkis ta.

Tjurin lisas, et audiotehnika oskustöölisi pole tal keeruline leida, pigem napib häid turundusinimesi. “Sama mure on kogu Ida-Euroopas. Võime ju hea toote välja mõelda ja seda toota, aga müümiseks on spetsialiste vaja. Kui eestlased osa Bang & Olufsenist välja ostavad, peavad nad kiiresti endale müügimehed leidma,” kinnitas Tjurin.

Hetkel kuum