Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti vajaks kapitaliturul enam nišitooteid

    Eesti Panga president Ardo HanssonFoto: Eiko Kink, Äripäev

    Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul ei ole ühtset võluvitsa, millega saaks elavdada kapitaliturgu Eestis. Küll võiks enam tekkida nišitooteid.

    Peamised teemad kapitaliturgude liidu loomisel:

    " Parandada nende ettevõtete ligipääsu turupõhisele rahastusele, kes soovivad kapitali suurendada;" Luua tingimused piiriülestele investeeringutele ja kõrvaldada poliitilised barjäärid kapitalile;" Soodustada investeerimist jae- ja institutsionaalsetele investoritele ning luua täiendavat tulu, et paremini rahastada pensione; " Suurendada investeeringute kättesaadavust infrastruktuuri;" Luua tugevam omakapitalikultuur Euroopas ja murda võla/fikseeritud tulu sõltuvust;" Jälgida ja juhtida riski ülekandumist pangandusest mittepangandusega seotud kanalitesse - makrotasandi mõõde.

    Allikas: Niall Bohan Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraadist

    Euroopa Komisjon on loomas kapitaliturgude liitu, mis peaks kapitalituru elavdamisele kaasa aitama kogu Euroopas. Sellest räägiti lähemalt täna toimunud kolmandal Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia rahvusvahelisel foorumil (FEIF), kus arutati kapitaliturgude liidu loomise ning finantstehnoloogia valdkonna arengute üle Euroopas.
    Avasõnad sellel foorumil lausus Eesti Panga president Ardo Hansson, kes ütles enne foorumit intervjuus kapitalituru arenemise vajalikkuse kohta, et see tooks endaga kaasa nii täiendavaid finantseerimisvõimalusi kui ka kindlasti paremaid hinnatingimusi ettevõtetele. "Mida rohkem konkurentsi, seda madalamad hinnad on," lausus ta.
    "Kindlasti ühtset võluvitsa ei ole, et teed üks või kaks liigutust, siis raha liigub. Paljudes valdkondades peab ilmselt asju üle vaatama - regulatiivne keskkond, kas see kuidagi diskrimineerib või soodustab seda arengut, kuidas maksustamine ja igasugu järelevalve on," märkis Hansson.
    Kuna päevast-päeva Hansson kapitalituru teemat enda sõnul ei jälgi, siis ei tahtnud ta hakata konkreetseid näiteid tooma, mida peaks üle vaatama või mis peaks muutuma. Ta ütles vaid nii palju: "Tundub, et need on teemad, millele peaks otsa vaatama."
    Isegi kui mõjuval põhjusel riiklikke võlakirju emiteerida, on Hansson skeptiline, et sellest nüüd kohe kogu kapitaliturg elavnema hakkaks, võib-olla natuke aitab kaasa turu elavnemisele. "Lätis-Leedus on võlakirjad olemas, aga ega see võlakirjaturg palju paremini ei toimi," nentis Eesti keskpanga president.
    "Väikeriigil on mastaabiefekt, et turud toimivad paremini siis, kui on rohkem mahtu, rohkem inimesi, rohkem SKT-d. Isegi võib-olla kui see turg ei arene, siis siin on vaja rohkem nišitooteid, mis ümber turu tekivad, mis võivad teenindada ka teisi turge," uskus Hansson. Ta nentis, et kindlasti on paljudel ettevõtetel lihtsam minna panka, sest kulud on selles süsteemis odavamad kui minna näiteks võlakirju emiteerima. "Turg võiks olla mitmekesisem, kui ta on, praegu on liiga pangakeskne," lisas ta.
    Niall Bohan Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraadist rääkis kapitaliturgude liidust, mille loomise tulemusena peaks kapitaliturg toimima riikide üleselt ja ettevõtted peaksid raha saama kaasata nii Eestist kui Eestist väljapoolt.
    Bohan tõdes, et Eestis on pangandusturg üpris hästi arenenud ja sealt raha kaasamisega probleeme ei ole, aga igal pool Euroopas see nii ei ole. Euroopa Komisjonil on olemas Bohani sõnul tegevuskava, mida soovitakse kapitalituru elavdamiseks ellu viia. Ka Tallinna börs on välja töötanud meetmed, millega soovitakse kapitaliturgu kogu Baltikumis elavdada.
    "Hästi toimivad kapitaliturud oleksid täienduseks pangandusturule ning võimaldaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaasata kasvuks vajalikku kapitali nii Eestist kui ka väljastpoolt. Eriti on Eesti ettevõtjate jaoks puudu omakapitali laadset finantseerimist ning erinevaid võlakirja instrumente," rääkis FinanceEstonia juhatuse esimees Aare Tammemäe, kes oli ka kogu foorumi eestvedaja.
    "Riik peaks kasutama ära soodsa ajastuse finantseerimisturgudel ja jõulisemalt investeerima taristusse ning erinevatesse kasvuvaldkondadesse, et suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Lisaks riiklikele investeeringutele on olemas erinevad mudelid, kus luuakse võimalused erainvestorite kaasamiseks. Hea näitena võib tuua välja Baltic Innovation Fondi initsiatiivi," kinnitas Tammemäe.
    FinanceEstonia on 2011. aastal loodud finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on luua arenguvõimalusi liikmetele ja toetada majandusarengut läbi valdkonna rahvusvahelistumise, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavuse parandamise. FinanceEstonia koondab enam kui 50 liiget ja koostööpartnerit.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
EfTENi uusim fond tühistas plaanitud osakute pakkumised
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
EfTEN Capital tühistab fondivalitsejana oma uusima, EfTEN United Property Fundi avaliku pakkumise käigus välja kuulutatud uute osakute pakkumised, mis pidid vahetappidena kestma aasta lõpuni.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Eesti lõpetab Schengeni viisaga venemaalaste riiki lubamise
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Järgmisel nädalal kavatseb valitsus kehtestada sanktsioonid Eesti riigi poolt Vene kodanikele väljastatud Schengeni viisade suhtes ning nende viisade omanikke riiki enam ei lubata.
Riigikontroll tõi töötukassa koolitustes välja hulga puudusi ja nõuab nende kontrollimist
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.
Riigikontroll leiab, et töötukassa peab selgeks tegema, millisest koolitusest on töö leidmisel kasu ja kontrollima koolituse taset. Samuti tõi kontroll välja, et töötukassa ei jälgi, kas pärast koolitust läheb inimene õpitud valdkonda tööle.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.