Virge Haavasalu • 13. mai 2015 • 3 min
Jaga lugu:

Eesti vajaks kapitaliturul enam nišitooteid

Eesti Panga president Ardo Hansson  Foto: Eiko Kink, Äripäev

Eesti Panga presidendi Ardo Hanssoni hinnangul ei ole ühtset võluvitsa, millega saaks elavdada kapitaliturgu Eestis. Küll võiks enam tekkida nišitooteid.

Peamised teemad kapitaliturgude liidu loomisel:

" Parandada nende ettevõtete ligipääsu turupõhisele rahastusele, kes soovivad kapitali suurendada;" Luua tingimused piiriülestele investeeringutele ja kõrvaldada poliitilised barjäärid kapitalile;" Soodustada investeerimist jae- ja institutsionaalsetele investoritele ning luua täiendavat tulu, et paremini rahastada pensione; " Suurendada investeeringute kättesaadavust infrastruktuuri;" Luua tugevam omakapitalikultuur Euroopas ja murda võla/fikseeritud tulu sõltuvust;" Jälgida ja juhtida riski ülekandumist pangandusest mittepangandusega seotud kanalitesse - makrotasandi mõõde.

Allikas: Niall Bohan Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraadist

Euroopa Komisjon on loomas kapitaliturgude liitu, mis peaks kapitalituru elavdamisele kaasa aitama kogu Euroopas. Sellest räägiti lähemalt täna toimunud kolmandal Eesti finantssektori esindusorganisatsiooni FinanceEstonia rahvusvahelisel foorumil (FEIF), kus arutati kapitaliturgude liidu loomise ning finantstehnoloogia valdkonna arengute üle Euroopas.

Avasõnad sellel foorumil lausus Eesti Panga president Ardo Hansson, kes ütles enne foorumit intervjuus kapitalituru arenemise vajalikkuse kohta, et see tooks endaga kaasa nii täiendavaid finantseerimisvõimalusi kui ka kindlasti paremaid hinnatingimusi ettevõtetele. "Mida rohkem konkurentsi, seda madalamad hinnad on," lausus ta.

"Kindlasti ühtset võluvitsa ei ole, et teed üks või kaks liigutust, siis raha liigub. Paljudes valdkondades peab ilmselt asju üle vaatama - regulatiivne keskkond, kas see kuidagi diskrimineerib või soodustab seda arengut, kuidas maksustamine ja igasugu järelevalve on," märkis Hansson.

Kuna päevast-päeva Hansson kapitalituru teemat enda sõnul ei jälgi, siis ei tahtnud ta hakata konkreetseid näiteid tooma, mida peaks üle vaatama või mis peaks muutuma. Ta ütles vaid nii palju: "Tundub, et need on teemad, millele peaks otsa vaatama."

Isegi kui mõjuval põhjusel riiklikke võlakirju emiteerida, on Hansson skeptiline, et sellest nüüd kohe kogu kapitaliturg elavnema hakkaks, võib-olla natuke aitab kaasa turu elavnemisele. "Lätis-Leedus on võlakirjad olemas, aga ega see võlakirjaturg palju paremini ei toimi," nentis Eesti keskpanga president.

"Väikeriigil on mastaabiefekt, et turud toimivad paremini siis, kui on rohkem mahtu, rohkem inimesi, rohkem SKT-d. Isegi võib-olla kui see turg ei arene, siis siin on vaja rohkem nišitooteid, mis ümber turu tekivad, mis võivad teenindada ka teisi turge," uskus Hansson. Ta nentis, et kindlasti on paljudel ettevõtetel lihtsam minna panka, sest kulud on selles süsteemis odavamad kui minna näiteks võlakirju emiteerima. "Turg võiks olla mitmekesisem, kui ta on, praegu on liiga pangakeskne," lisas ta.

Niall Bohan Euroopa Komisjoni finantsteenuste ja kapitaliturgude peadirektoraadist rääkis kapitaliturgude liidust, mille loomise tulemusena peaks kapitaliturg toimima riikide üleselt ja ettevõtted peaksid raha saama kaasata nii Eestist kui Eestist väljapoolt.

Bohan tõdes, et Eestis on pangandusturg üpris hästi arenenud ja sealt raha kaasamisega probleeme ei ole, aga igal pool Euroopas see nii ei ole. Euroopa Komisjonil on olemas Bohani sõnul tegevuskava, mida soovitakse kapitalituru elavdamiseks ellu viia. Ka Tallinna börs on välja töötanud meetmed, millega soovitakse kapitaliturgu kogu Baltikumis elavdada.

"Hästi toimivad kapitaliturud oleksid täienduseks pangandusturule ning võimaldaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel kaasata kasvuks vajalikku kapitali nii Eestist kui ka väljastpoolt. Eriti on Eesti ettevõtjate jaoks puudu omakapitali laadset finantseerimist ning erinevaid võlakirja instrumente," rääkis FinanceEstonia juhatuse esimees Aare Tammemäe, kes oli ka kogu foorumi eestvedaja.

"Riik peaks kasutama ära soodsa ajastuse finantseerimisturgudel ja jõulisemalt investeerima taristusse ning erinevatesse kasvuvaldkondadesse, et suurendada majanduskasvu ja luua uusi töökohti. Lisaks riiklikele investeeringutele on olemas erinevad mudelid, kus luuakse võimalused erainvestorite kaasamiseks. Hea näitena võib tuua välja Baltic Innovation Fondi initsiatiivi," kinnitas Tammemäe.

FinanceEstonia on 2011. aastal loodud finantssektori esindusorganisatsioon, mille eesmärk on luua arenguvõimalusi liikmetele ja toetada majandusarengut läbi valdkonna rahvusvahelistumise, innovatsiooni ja kapitali kättesaadavuse parandamise. FinanceEstonia koondab enam kui 50 liiget ja koostööpartnerit.

 

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt