Äripäev • 13. mai 2015 kell 9:30

Nipid, kuidas vältida maksupettuse ahelasse sattumist

Maksu- ja tolliamet on välja töötanud juhised, mille abil vältida maksupettuse sattumine.  Foto: Eiko Kink

Maksuamet on kokku pannud 21 punktist koosneva juhendi, mille abil on võimalik tuvastada, kas potentsiaalne tehingupartner võib olla maksupettur või mitte.

Maksuamet soovitab enne tehingut alati põhjalikult kontrollida teise poole tausta ning tehingu asjaolusid. Maksukohustuslasele, kes sai tehingu tegelikest ja maksupettusele viitavatest asjaoludest teada, kuid kes sellele vaatamata osaleb tehingus, millega võidakse toime panna maksupettus, võib see kehtiva kohtupraktika kohaselt kaasa tuua kahtlustuse maksupettuses osalemises.

Selleks, et eelnimetatut vältida, on maksu- ja tolliamet välja töötanud juhised, mis aitavad võimalikku pettust ära tunda. Maksuamet rõhutab, et toodud loetelus mõne üksiku asjaolu esinemine ei too automaatselt kaasa etteheidet maksupettuses osalemise kohta.

Asjaolud, mis võivad teie tavapärasest tegevusest kõrvale kalduda ja kogumis esinedes viidata tehinguahelas maksupettuse toimepanemisele:

1. Tehingupool on tegevusvaldkonnas tundmatu

Näide kohtupraktikast: Tegemist oli suure maksumusega keerulise tööga, mille eest pidi lõppkokkuvõttes vastutama kaebaja. Sõlmides alltöövõtulepingu OÜga Teriteks Grupp, ei huvitunud kaebaja hoolimata eelnimetatud asjaoludest selle äriühingu suutlikkusest lepingut täita. Äris mõistlikult käitudes tulnuks sellist lepingut sõlmides otsustada ehitaja kogemuste, oskuste, võimaluste ja vastutuse üle.

2. Tehingupoole esindaja(d) ei ole kursis valdkonna erisustega

3. Tehingupool pakub nii suurt kogust kaupa, mis pole ettevõtte suurust ja kogemust arvestades tavapärane (nt suured laovarud hoolimata sellest, et ettevõte on alles asutatud)

4. Tehingupoole esindajad ei oma teadmisi pakutava kauba/teenuse tehiolude kohta

Samas on maksuotsuses OÜde Inkasso ABC, Amerbalt ja Arleko Baltic kohta tuvastatud, et äriühingute seaduslikud esindajad ei teadnud midagi ettevõtte majandustegevusest ega omanud kontrolli raha liikumise üle firma pangakontol. Selliseid ettevõtteid kasutatakse tavapäraselt käibemaksupettuse toimepanekuks.

5. Tehingupoolel puudub majandustegevuse registris nõutav registreering (http://mtr.mkm.ee/)

6. Tehingupoole äriregistris registreeritud tegevusala ei vasta sellele, millega ta tegelikult tegeleb

7. Äriregistris nähtub teave tehingupoole tihedatest juhatuse liikmete ja osanike/aktsionäride vahetusest (sh välisriigi kodanike märkimine juhatuse liikmeteks/osanikeks/aktsionärideks) ning kontaktandmete muutmisest

8. Tehingupoolel puudub tavapärane tegevuskoht ning aadressiks on üksnes postkast, korter, teise äriühingu juriidiline või tegevuskoha aadress või tehingu asjaolusid arvestades puuduvad muud tehingu teostamiseks tavapärased majanduslikud tingimused (nt suure koguse puhul puudub ladu, sõidukid, töötajad jne)

Tartu ringkonnakohtu otsusest selgub, et vastustaja väidetud kahtlus, et OÜ SIM Veod ja OÜ Buxtorf ei saanud olla kaebajale teenuste osutajad ega nende vahendajad, on asjas kogutud tõenditega leidnud kinnitust. SIM Veod juhatuse liikme A.K. seletusest nähtuvalt puudusid tal äriühingu juhtimiseks vajalikud teadmised (ta ei olnud nt kursis käibemaksukohustusega). Osaühingul puudus kontor, osaühingu aadressil asus vaid postkast. A.K. väitis, et ta vormistas arveid osaühingu nimel, kuid ei selgitanud, kuidas ta sai seda vaatamata arvuti puudumisele teha ning kust pärinesid arvetel kajastatud andmed tehingute kohta. Samuti ei olnud ta kursis, kellele on antud volitused osaühingu esindamiseks, kes on ostjad ja allhankijad. SIM Veod väidetava volitatud esindaja M.A. ütluste kohaselt võttis A.K. osaühingu arvele laekunud raha välja sularahas.

9. Tehingupoolel puudub internetis avalik, enda tegevust tutvustav lehekülg

10. Tehingupoole kontaktandmed: kasutusel olev e-posti aadress ja mobiiltelefoni number ei kuulu kohalikule sideoperaatorile või kontaktandmete pidev muutumine või salastatud telefoninumber (nt kasutusel kõnekaart)

Näide kohtupraktikast: Peatöövõtjast kaebaja esindaja ei teadnud maksumenetluses, kellega ta OÜst Leeklill suhtles ega osanud muuhulgas nimetada osaühingu esindajate telefoninumbreid. Ringkonnakohus jagab maksuhalduri seisukohta, et mõistlik peatöövõtja selgitab välja alltöövõtja esindajad ja säilitab nende kontaktandmed, arvestades võimaliku vajadusega esitada tagantjärele ilmnenud puuduste korral pretensioone.

11. Tehingupoolega sõlmitakse kokkuleppeid väljaspool kontorit või tegevuskohta (nt bensiinijaamad ja kohvikud)

12. Tehingupool ei soovi sõlmida lepinguid või lepingud on üldsõnalised, tarne- ja garantiitingimused puuduvad või on antud valdkonna puhul erandlikud

Näide kohtupraktikast: Kaebaja kahjuks räägib asjaolu, et ta ei pidanud vajalikuks sõlmida väidetavate alltöövõtjatega kirjalikke lepinguid ega isegi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte. Nõustuda tuleb kaebajaga, et kohustus kirjalikke lepinguid sõlmida puudub, kuid sellele vaatamata saab hinnata kaebaja käitumist aspektist, kuidas oleks äriühing tavapärase hoolsuse puhul käitunud. Jättes oma õigussuhte alltöövõtjatega piisava täpsusega fikseerimata, eelkõige kirjalikus dokumendis kajastamata alltöövõtu tingimused ja tehtava töö sisu, võttis kaebaja enda kanda sisuliselt kogu vastutuse töö kvaliteedi, sh garantiitööde eest. Taolist käitumist kahe äriühingu vahel ei ole alust pidada tavapäraseks. 

13. Kaupa või teenust tarnib tehingupoole asemel kolmas isik (nt tehingupoolt esindavad läbirääkimistel ja lepingute sõlmimisel korduvalt üksnes erinevad volitatud isikud, kes ei ole äriühingu juhatuse liikmed)

14. Tehingupool teatab, et makse tuleb teha mõnele teisele isikule või on makse tegijaks mõni teine isik

Riigikohus on öelnud ühes otsuses, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta.

15. Tehingupool pakub kaupa või teenust majanduslikult ebaloogilise (avalikust turuhinnast madalama/kõrgema) hinnaga

Näide kohtulahendist: Võttes arvesse kinnistute tasumist puudutavaid seletusi, kinnistute tavatult kõrget hinda, tasumist valdavalt sularahas ning asjaolu, et OÜ Erwes Eesti ei ole maksumenetluse ja halduskohtumenetluse käigus suutnud usaldusväärselt tõendada 27 588 400 krooni maksmist kuue kinnistu eest, on kolleegiumil piisavalt alust kahelda maksumaksja väidetavates kulutustes.

16. Tehingupoole maksetingimused on erandlikud (nt sularahas maksmine)

17. Tehingu rahastamistingimused on tavapäratud (nt tagamata laen või ebaharilik intressimäär)

Näiteks: Kütus liikus läbi mitme vahelüli lõpptarbijani ühe päeva jooksul ning ükski lüli ei tasunud väidetavale hankijale kütuse eest enne, kui ostja oli talle selle eest tasunud. Seega finantseeris kogu ahelat lõpptarbija, kes juba terminalis sai kütuse omanikuks. Pealegi puudusid ahelas kajastatud äriühingutel rahalised vahendid kütuse eest tasumiseks.

18. Tehingupoole nimel suhtlevad kolmandad isikud (nt esitatakse tehingupoole nimel allkirjastatud dokumendid kolmanda isiku poolt)

Riigikohtu halduskolleegium on seisukohal, et käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, siis pole ostjal ka õigust käibemaksu maha arvata. Kui tasutakse suures summas sularahas ja ei tuvastata raha saanud isikut, kusjuures väidetav müüja eitab oma osalemist tehingus, siis on tegemist ostja sellise hoolsusnõude rikkumisega, mis võib kaasa tuua käibemaksu mahaarvamise õiguse kaotamise. Ka siis, kui väidetava müüja korraldusel tasutakse kolmandale isikule, võib põhjendatult tekkida küsimus tegeliku müüja kindlakstegemisest.

19. Kauba saatedokumentidele märgitud andmed ei ole õiged (nt transporditeenuse osutaja andmed)

Näide kohtupraktikast: Kui apellant sai veenduda, et veoselehtedel näidatud autojuhid puitu ei vea, seda ei tehta veoselehtedel märgitud sõidukitega või lähtekohast või sihtkohta, siis ei ole võimalik apellandi heausksusest tehingute tegemisel rääkida. Maksuhaldur tuvastas maksumenetluses mõnel juhul veoselehel märgitud lähtekoha ja metsateatises märgitud asukoha niivõrd suure erinevuse, et mõistlik pole arvata, et puit veeti metsast välja sellesse kohta. 

20. Kauba transporti puudutavad asjaolud on vastavas valdkonnas tavapäratud

21. Tehingupool kaubaga ise üldse kokku ei puutu (nt tarnib kauba keegi kolmas isik)

Suuremahuliste teenuste osutamisel on ka mõistlik eeldada, et teenuse saaja tunneb huvi ja teab, kes konkreetselt tema veoteenuseid teistele äriühingutele pakub. Hoolsuskohustuse teema omab tähendust üksnes maksupettuse kontekstis. Nimelt võib tavapärase hoolsuse mittejärgimine viidata asjaolule, et kaebaja ei olnudki väidetavast tehingupoolest, tema maksevõimelisusest jms reaalselt huvitatud ning seda just põhjusel, et tehingut tegelikult kaebaja teadmisel ei toimunud. Küll ei saa hoolsuskohustuse rikkumine iseseisvalt maksupettuses osalemist tõendada.

Hetkel kuum