- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 225−0,7%60 819,36
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mõõdikute tähtsust aitab mõista nende sidumine palgaga
Ettevõtte tegevuse kohta tuleb andmeid koguda, et juht teaks otsuseid langetada. Samas tuleb mõõdikute vajadus ka töötajatele selgeks teha ning tõhusaim viis selleks on palganumbri kaudu.
ASi Sarkop tootmisjuht Merle Okermann jagas seminaril "Kuidas valida mõõdikuid tööstuses" lihtsaid soovitusi, kuidas ettevõttes mõõdikuid töösse juurutada. Okermanni sõnul on neil eritellimusmööbli tootjana keerulisem tegevust mõõta, sest iga projekt on erinev.Juhib õigele teele. Kui Okermann möödunud aastal ettevõttesse tööle asus, avastas ta, et infot kogutakse palju, aga seda ei kasutata – ei analüüsita ega võrrelda. Aastaga on nii mõnigi muudatus sisse viidud. Kõike, mida tehakse, peab tema sõnul mõõtma, sest muidu ei tea juht otsuseid langetada ja hinnata, kas ollakse õigel teel.
Okermann rõhutas, et kõige olulisem on panna ka töötajad mõõdikute tähtsust mõistma. “Et neid ei mõõdaks ega arutaks ainult juhid, vaid et antaks ka töötajatele tagasisidet, milline on tulemus.”
Sarkopis peavad töötajad jälgima, et iga eelmisest protsessist tulev sisend oleks kvaliteetne. Halva kvaliteediga osa saadetakse tagasi. Kui töötaja seda ei kontrolli ja halb sisend läheb edasi järgmisesse protsessi, hindab palgasüsteem, et töötaja on jätnud töö tegemata, rääkis Okermann.
Kõige viimane töötaja paneb tootele külge oma nimega kleepsu, seega teeb ka lõpliku visuaalse kontrolli. Kui hiljem tuleb kliendilt tagasiside, et tootega on probleeme, on võimalik töötajalt uurida, miks nii juhtus.
Kommentaar
Mõõdikud seotud töötajate tulemusplaanidega
Hardo Reinike, Kalevi ja Põltsamaa Felixi juhtkonna liige ning operatsioonide direktor
Peame ettevõttes kõige olulisemaks tööohutust ja töökeskkonda, me ei taha teha ühtegi asja nii, et see oleks töötajale ohtlik. Teiseks väärtustame kvaliteeti, efektiivsuse ega millegi muu arvel ei taha me teha ebakvaliteetseid tooteid. Järgnevad efektiivsus, mida püüame parandada, et olla konkurentsivõimelisem, ja tarneahel, mida jälgime.
Kõik mõõdikud on seotud töötajate tulemusplaanidega. Tootmistöölisi hindame iga päev, kord kvartalis on üheks töötasu osaks preemiasüsteem, mis sõltub mõõdikute tulemustest. Juhtidel on poolaasta tulemusplaanid.
Õigeks ajaks tööle
Teiseks jälgitakse distsipliini. Okermanni sõnul olid töötajad harjunud, et nendega ei juhtu midagi halba, kui nad otsustavad mõnel päeval vähem tööd teha või lähevad varem lõunale ja tulevad hiljem tagasi.
“Kui tööstuses on 50 inimest ja kõik lähevad kaks minutit varem pausile ja tulevad kaks minutit hiljem tagasi, on kaotus ettevõttele päris suur.” Nüüd hoitakse tööajal silma peal. “Kui mitu inimest läheb uksest läbi nii, et uksekaarti ei registreerita ja süsteemis on küsimärgid, siis tõenäoliselt on töötaja tulnud hiljem või läinud varem, nii et ta pole tahtnud näidata, mis kell täpselt liikus. Teatud hulk küsimärke tähendab teatud hulka preemiast ilmajäämist,” rääkis Okermann. Jälgitakse ka tööluuse.
Kolmas samm mõõdikute juurutamisel oli nõudmine korrastada töökohad ning tulemuse hindamine. Lisaks mõõdetakse tõhusust ja tootlikkust. Okermanni sõnul ei ole mõõdikute sisseviimiseks vaja suurt investeeringut, sest kasu tuleb ka lihtsate asjade jälgimisest.
Tasub teada
Milliseid mõõdikud tööstusettevõtted kasutavad
HyrlesERP, kasutatakse majandustarkvara EnterpriseFinantsnäitajad RPLEAN mõtteviisi jälgimine ja rakendamineKliendi tellimuste ennustusedTarnekindlluse analüüs OTDKvaliteediandmete analüüs TQM (Total Quality Management)Reklamatsioonid, sisemised ja välised, DPPMToodete kontroll tehasesPersonali rahulolu uuringKliendi rahulolu uuringKliendi auditid ja tagasiside
SarkopKvaliteetTõhususTootlikkusTöödistsipliinHilinemine ja põhjuseta varem lahkumine, uksekaardi registreerimine, töökoha koristus pärast tööpäeva lõppu, tööluus või joobes tööl viibimine.
KalevTööohutus ja -keskkond.Eesmärk, et tööõnnetusi ei esineks ning et haiguspäevade osakaal ei oleks rohkem kui 3,5%. Kui see on suurem, võib eeldada, et on probleeme töötajate motivatsiooniga. Registreeritakse ohte, mida töökeskkonnas märgatakse.KvaliteetKui palju on tarbijalt reklamatsioone miljoni toodetud müügiühiku kohta.Tootmise kõrvalekallete arv toodangu kohta.Kord kuus mõõdetakse hügieeniauditi käigus tuvastatud mittevastavuste arvu.TootmineOEE (Overall Equipment Effectiveness) – tootmisseadmete kasutamise tõhusus protsentides, jälgimine toimub iga päev, eesmärgiks on 73%.Ainuüksi see, kui peegeldada töötajale tagasi, mida ta teeb, parandab töötulemust.Conversion Cost – millise kuluga muundatakse tooraine valmistooteks. Ühikuks on euro kilogrammi kohta.Kui palju tehnilistest töödest olid ennetavad tegevused.Tehniliste seisakute aeg kogu tööajast.TarneahelKliendile tarnimata jäänud tellimuste osakaal. Tarnekindluses eesmärgiks 97–98%.Müügiennustuse täpsus võrrelduna tegeliku müügiga. Eesmärk +10%.Kui palju tootmispartiidest on toodetud optimaalse kogusega. Eesmärk 78%.Jälgitakse toodete säileaega laos. Eesmärgiks, et 90% laovarust oleks säileaja esimeses kolmandikus.Kinnitatud nädalaplaanis tehtavaid muudatusi. Eesmärk mitte rohkem kui 10% muudatusi.
Eriliste teenete eest preemia
Kõik eesmärgid ja tulemused on Okermanni sõnul seotud töötajate palgasüsteemiga. “Oluline on, et töötaja tunnetaks tagasisidet, mitte lihtsalt ei öelda, et miski oli halvasti ja proovi järgmine kord paremini,” rääkis ta. “Kuigi paljud teoreetikud ütlevad, et mõõdikute tulemusi ei ole õige palgaga siduda, siis minu kogemus on, et palgaga sidumine toimib,” lisas ta.
Nii on töötajatega kokku lepitud põhipalk ja preemiasumma maksimum, mida on võimalik saada, kui nõutud tingimused täidetud. Preemia võib ulatuda 40 protsendini põhipalgast, eriliste saavutuste eest on võimalik saada lisapreemiat, mis on tavaliselt 2–3% põhipalgast.
Hetkel kuum
Info eriliste teenete eest tuleb töödejuhatajalt – näiteks on töötaja avastanud vea temale mittekuuluvas töölõigus või on teinud parendusettepaneku, mis on ka ellu viidud.Kvaliteeti hinnatakse nii tootmistsüklis kui ka laadimise ja pakkimise juures – kuna ettevõte teeb eritooteid, tuleb pakkimisse vahel suhtuda üsna loominguliselt.
Andmed luubi alla
Tuleb hoolega valida, milliseid andmeid koguda, sest siis on need kasulikud tööriistad, ütles metallitööstusettevõtte Hyrles operatiivjuht Reio Rahumägi. Kõiki andmeid pole tema hinnangul mõtet jälgida, sest see võib kasu asemel kahju teha.
Ettevõte kasutab majandustarkva Digia Enterprise, kuhu on Rahumäe sõnul sisestatud kõik tootmiseks vajalikud andmed, alates pakkumiste tegemisest kuni tootekontseptsiooni loomiseni. “Seal on näha kogu tootehaldus, materjalikulu, tööjõukulu, tootmise planeerimine, ostud, ladu, väljastus, arved jms,” loetles Rahumägi, kelle sõnul on tänu tarkvarale mugavam tööd teha. “Pole vaja palju töötajaid, vaid tarkvara teeb ise töö ära.”
Näiteks ostumaterjaliga tegeletakse ainult siis, kui toode sisse tuleb või välja läheb. Süsteem jälgib, kui palju on laos kaupa, kui palju on tooteid töös ning kui palju on avatud tellimusi. Vastavalt sellele on näha, kui palju peab materjali ostma. Kuna hind ja see, kust ostetakse, on süsteemis olemas, saab tellimuse tehtud ühe nupuvajutusega.Kuvatakse tehase nõrgad kohad
Süsteem näitab, kui palju on tooteid ja kui palju on praaktooteid. Nii selguvad töökohad, kus on halvimad tulemused. Süsteem kuvab ja salvestab andmed reaalajas, juhib praaki, planeerib tootmismahtu ja töökohtade koormust.
“2013. aasta lõpus ütlesime välja, et läheme järgmisel aastak veebipõhisele tootmise planeerimisele ja peaaegu mitte keegi ei uskunud, et see toimiks. Aga läksime lõpuni ja praegu ei kujuta keegi ettegi, et võiksime seda Excelis teha,” rääkis Rahumägi.
“Kui mõni keti lüli on puudu, ei saa süsteemist täit kasu. Näiteks kui personaliosas ei täideta seda, kes on puhkusel ja millised vahetused tehakse, pole võimalik tarkvaraga planeerida. Seda peab täitma, et see töötaks,” lisas ta.
Hetkel kuum
Investeerimiseksperiment
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele