Kui hiljutise majanduskriisi ajal kõlas poliitikute suust ütlus, et head kriisi ei tohi raisku lasta, siis tegelikult ei suudetud majandusstruktuuri piisavalt muuta, leiab tänavuse inimarengu aruande üks autoritest Erik Terk.

- Erik Terk, Eesti Tulevikuuringute Instituudi direktor
- Foto: Arno Mikkor
"Lühidalt öeldes on meil vanad probleemid ja disproportsioonid alles. Eesti on pärast kriisi liiga samasugune," ütles Tallinna ülikooli tuleviku-uuringute ja strateegilise juhtimise professor Erik Terk märkis aruande tutvustamisel,
vahendas ERR uudisteportaal.Kui mõnda aega võis rääkida Eesti majanduse kiirest kasvust ja ka kiirest konvergentsist EL-i nn vanade liikmesriikide majandustega, mille tulemusena vahe SKP elaniku kohta Eesti ja rikkamate maade vahel jõudsalt vähenes, siis järsk majanduslangus muutis olukorda.
Aruanne möönab, et praeguseks on majandus stabiliseerunud, kuid majanduskasv madalavõitu. Ehkki ELi riikidega võrreldes SKP per capita (elaniku kohta) 80% saavutamist aastaks 2030 ei saa praegugi pidada ebarealistlikuks, eeldab see majanduse arengumudeli tõsist muutust.
Arvestada tuleb ka sellega, et kui Eesti majandus SKP per capita’s mõõdetuna peaks lähemas tulevikus jõudma tasandile 75% ELi omast, siis väheneb ELi tugifondide panus Eestile ning meie edasine majanduse ja heaolu kasv peavad praegusest enam tuginema meie endi jõupingutustele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!