Uudised
Sirje Rank
4. juuni 2015 kell 11:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

OPEC ei keera naftakraane koomale

Saudi Araabia naftaminister Ali al-NaimiFoto: Scanpix/Reuters

Naftat eksportivate riikide organisatsioon OPEC otsustab reedel oma tootmiskvoodi, kuid erinevalt varasemast pole kartelli suurematele liikmetele esmatähtis mitte niivõrd hind, kui turuosa säilitamine.

Nii jätkub tõenäoliselt kuue kuu eest valitud kurss – suurendada tootmist, hoolimata turul valitsevast ülepakkumisest, et kõrgemate tootmiskuludega alternatiivsed tootjad turult välja tõrjuda. Seni on USA kildaõli tootjad osutunud aga üle ootuste vastupidavaks ja kohanemisvõimeliseks.

Ka Venemaa pumpab praegu naftat rekordtasemel, kuid kompab ka OPECiga koostöövõimalusi.

Sanktsioonide alt vabanemist ootav Iraan palub omale OPECi tootmiskvoodis juba ruumi teha ning ka Iraan loodab naftatoodangut tõsta.

Mida see kõik nafta hinnale tähendab?

OPECi endine analüüsijuht Hasan Qabazard prognoosib aasta viimases kvartalis Brenti toornafta hinnaks 40-50 dollarit barrelist võrreldes 115 dollariga barrelist läinud aasta juulis. Naftariigi Norra suurim naftakompanii Statoil arvab, et ehk aastaks 2020 on nafta hind jälle kõrgemal tasemel, kui nõudlus taastub ja nafta madalast hinnast tingitud investeeringute vähenemine pakkumist piirab.

Täna oli Brenti toornafta hind juulikuistes lepingutes 63,4 dollarit barrelist. Selle aasta algul puutus barreli hind kõige madalama seisus 45,19 dollari taset.

Tõsine ülepakkumine

„Turul on tõsine ülepakkumine,“ möönis Viinis Iraani naftaminister Bijan Namdar Zanganeh. OPECi liikme Venezuela hinnangul ületab tootmine praegu nõudluse 2-2,5 miljoni barreli võrra päevas.

Sellest hoolimata prognoosisid kõik agentuuri Bloomberg küsitletud 34 analüütikut vaid ühe erandiga, et OPEC otsustab jääda oma praeguse tootmiskvoodi juurde, mis on 30 miljonit barrelit päevas.

ABN Amro Bank NV analüütikud prognoosivad, et kvoot isegi suureneb, Morgan Stanley ja Barclays Plc nõustuvad, et taoline risk on olemas. Tegelik tootmine on juba praegu olnud kokku lepitud kvoodist suurem.

Kui OPEC läinud aasta novembris hinnasõda alustas, tõi see kaasa nafta hinna järsu languse. „Strateegia töötab,“ nentis Viinis Saudi Araabia naftaminister Ali al-Naimi agentuuri Bloomberg vahendusel. USA aktiivsete platvormide arv on kiiresti vähenenud ja naftasektori investeerimisplaanidest miljardeid kärbitud.

Kildasektor visa vastane

Samas kirjutas äsja majandusleht Wall Street Journal, et USA kildabuumi taga olevad naftafirmad on ilmutanud kiiret kohanemisvõimet. Pidevalt leiutatakse midagi uut, mis jälle kulusid kokku hoida võimaldab. Nii tasub tootmine ära veel hinnatasemel 60 dollarit barrelist, mullu jooksis kriitiline piir 80 dollari juurest. Ka rahastajaid on seni jätkunud. Hinnasõja mõju hakkab ehk alles praegu tõsisemalt tunda andma, kirjutas leht.

USA kildaõli tootmine on praegu stabiliseerunud 5 miljoni barreli tasemel päevas, mis aastaks 2018 kasvab Hasan Qabazardi prognoosi järgi 5 miljonile barrelile.

Lähiajal plaanivad tootmist suurendada OPECi riigid Iraan ja Iraak. Islamiriigiga peetav võitlus ei ole Iraagi suurimaid naftatootmisrajatisi kahjustanud, ütles Iraagi naftaminister Abdul Mahdi agentuuri Bloomberg vahendusel. Mais eksportis Iraak 3,145 miljonit barrelit päevas, millele peaks juunis lisanduma veel 100 000 barrelit päevas.

Naftatootmise kasvu on oodata ka Iraanist, kui rahvusvahelised sanktsioonid tuumakõneluste järel lõpevad. Naftahiiud BP, Total SA ning Royal Dutch Shell Plc on kõik valmis võimaluse avanedes investeerima.

Venemaa pumpab rekordtasemel

Viinis on ka Venemaa energiaminister Aleksander Novak, kes ajalehe Wall Street Journal andmeil kompab taas võimalusi OPECiga mingit koostööd teha. Siiani pole sellest suurt midagi välja tulnud, kuna Venemaa pole olnud huvitatud toomise vähendamisest. Maikuus kasvas Venemaa naftatoodang 10,77 miljonile barrelile päevas, mis on lähedal Nõukogude Liidu aegsetele rekorditele.

Venemaal on tihedad sidemed OPECi väiksemate tootjatega nagu Venezuela, kes on huvitatud naftatoodangu piiramisest, et hind tõuseks.

Maailma praegune naftatoodang küünib ca 95 miljonile barrelile päevas.

Naftariigis Norras prognoosib riigi suurim naftatootja Statoil ASA, et ehk aastaks 2020 saab nafta hind jälle kindlamale alusele.

„See, kuidas me nii nõudluse kui pakkumis poolel praegusele madalamale hinnale reageerime, võib nelja-viie aasta pärast tuua kõrgema nafta hinna kui see muidu oleks olnud,“ ütles firma peaökonomist Erik Warness agentuuri Bloomberg vahendusel. „Meie piirame pakkumist ning hiinlased ja ameeriklased suurendavad tarbimist. Mingit hinnaprognoosi ta siiski ei andnud.

Iraagi naftaministri sõnul võiks tasakaaluhind olla 75-80 dollari tasemel barrelist.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.