Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti majandusvabadust kiidetakse taevani

The Heritage Foundationi uuringute juht ja analüütik Anthony Kim rääkis huvilistele, mis teeb Eesti majandusvabaduse niivõrd eriliseks.Foto: Andras Kralla

Majandusvabaduse indeksi järgi on Eesti Euroopas Šveitsi järel teisel kohal, jättes tahapoole näiteks Saksamaa, Inglismaa ja Ameerika Ühendriigid. Eestlaste endi arvates on aga sellest hoolimata riigis küllaga, mida paremaks muuta.

Eesti on alates 1995. aastast majandusvabadusindeksit lausa nii usinasti kasvatanud, et on jõudnud Euroopa 43 riigi seas Šveitsi järel teisele kohale. 178 riigi seas üle kogu maailma on Eesti kaheksandal kohal, seljatades näiteks suurriigid USA ja Suurbritannia. Viimasel kohal on Põhja-Korea, eelviimasel Kuuba.

Riikide majandusvabadusindeksi panevad igal aastal kokku uudisteagentuur Wall Street Journal ja organisatsioon The Heritage Foundation. Organisatsiooni asepresident Jack Spencer ning uuringute juht ja analüütik Anthony Kim väisasid eile Eestit, et tutvustada huvilistele laiemalt uuringus leiduvaid numbreid erinevatest näitajatest. Nende sõnul on Eesti küll väike, ent teeb majandusvabaduses silmad ette paljudele suurematele riikidele.

Euroopa parima majandusvabadusega riigid | Create infographics

Kim märkis, et Eesti on viimase kolme aastaga tõusnud selgelt majandusvabaduselt piirkonna liidriks. Peamine edu tegur on tema sõnul see, et Eesti on hea suunaga õigusriik, kus kehtivad kindlad seadused. Samuti kiitis Kim Eesti maksusüsteemi. „Arvestades praegust rasket majanduslikku olukorda, on Eesti tulemus muljetavaldav,“ rääkis Kim. Ta lisas, et kuigi mõned valitsuse otsused võivad elanikke ja ettevõtjaid pahandada ja olukorda lühiajaliselt raskendada, on pikas plaanis Eesti teinud õigeid otsuseid.

Majandusvabaduse indeks
Maailma riikide majandusvabaduse edetabeli avaldavad iga aasta alguses Heritage Foundation ja Wall Street Journal. Eesti tõusis seekord majandusvabaduselt 8. kohal ja Euroopa regioonis koguni 2. kohal. Eelmisel aastal olid Eesti positsioonid vastavalt 11. ja 4. koht.
Ainsana langesid Eesti punktid võrreldes mullusega valitsussektori kulutuste skaalal. Parimad punktid saadi aga omandiõiguste, investeerimis- ja kaubandusvabaduse eest. Uuringus toodi välja, et Eesti riigivõlg on suhteliselt madal –11% SKPst ja et välis- ja kohalikke investoreid koheldakse Eesti seadusandluses üldiselt võrdselt.

Arenguruumi veel küllaga

Kaubandus-tööstuskoja poliitikakujundamise- ja õigusosakonna juht Marko Udras märkis, et kuigi Eesti on oma majandusvabadusega paljudele Euroopa riikidele eeskujuks, ei tähenda see, et siin kõik ka tegelikult hästi oleks. „Me pole sugugi igas kategoorias esikümnes,“ ütles Udras, lisades, et ei tasu mõelda, justkui poleks Eestis vaja midagi muuta. Vastupidi, Udrase sõnul parandusruumi jagub. Näiteks võiks Eesti lähiaastatel parandada positsiooni korruptsiooni ja valitsuse kulutuste alaindeksis.

Eesti valitsussektori kulud olid kümnest hinnatavast näitajast ainus, mis viimase aastaga kehvemaks muutus. Samuti märgiti analüüsis korruptsiooni alaindeksi all ära Reformierakonna liikmest välisministri Keit Pentus-Rosimannuse Autorollo skandaal.

Ka A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et valitsussektori kulud ei tohiks kasvada kiiremini, kui kasvab majandus. Seda probleemi on tema sõnul kritiseerinud nii tööandjate keskliit kui ka kaubanduskoda. Samuti on Noobi hinnangul Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnas murekoht valitsuse otsused, mis on vastu võetud ilma pikema analüüsita. „Oma valdkonnas tunnetame, et riik teeb pikaajalisi otsuseid täiesti suvaliselt. Üheks selliseks näiteks on aktsiisitõusud,“ ütles ta.

Maailma suurima majandusvabadusega riigid | Create infographics

Edetabelis väljateenitud koht

Noop märkis siiski, et põhimõtteliselt on Eesti on oma hea koha edetabelis ära teeninud. „Meil on ju kõik kõigi jaoks arusaadav ja läbipaistev,“ ütles ta. Näiteks on Noobi sõnul Eestis lihtne firmasid asutada, bürokraatia on väike ja korruptsioon pea olematu.

Ta lisas, et valitsus on küll teinud palju maksumuudatusi ja muid otsused, mis on viimasel ajal ettevõtjatel harja punaseks ajanud, ent see ei ole otseselt majandusvabadusega seotud. „Erinevalt Lätist ja Leedust peetakse meil vähemalt kinni põhimõttest, et muudatuste elluviimisest tuleb ette teatada vähemalt pool aastat,“ ütles Noop.

Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.